Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Urmas Reinsalu, kelle ettepanekul võrdõiguslikkuse seadusmuudatustesse lisati viimasel hetkel kohalikke valimisi puudutavad sätted, lubas edasi tegutseda selle kinnistamiseks, et Tallinn ei saaks enne valimisi omatahtsi valimiskorda muuta.
«Küsimus on väga tõsine. Küsimus on selles, kas viime läbi seaduslikud valimised ja tulemused selguvad ikkagi valimistel, mitte hilisemates kohtuvaidlustes,» ütles Reinsalu.
Ta selgitas, et parlament on võtnud vastu valimiskorda reguleeriva seaduse, mille president on kinnitanud, mida ignoreerides aga Tallinn hakkas nüüd linnaosasid kaotama ja valimiskorda muutma. «Ega võrdõiguslikkuse seaduse muudatuste eelnõuga parlament ei muutnud valimiskorda, vaid kinnistas kohtulahendit, mille järgi ei tohi enne valimisi selle korda muuta,» ütles Reinsalu.
«Teame, et õiguskantsler on alustanud Tallinna linnavolikogu otsuse suhtes menetlust, millega see päädib, me ei tea. Presidendi tänane otsus ei loo meile selgust.»
Reinsalu arvas, et parlamendil tuleb nüüd edasi tegutseda nõnda, et valimised oleks võimalik läbi viia ilma eksitavat korda sisaldamata. Kui aga Tallinn viiks omavalitsuse valimised ikkagi läbi ühe valimisringkonnana? «Ei saa välistada sel juhul kohtuvaidluste tekkimist. See looks pretsedendi, et jõud on tugevam kui õigus,» märkis Reinsalu.
«Milliste reeglite alusel me siis valimisi korraldame, kas nende alusel, mis seaduses kirjas, või selliste, nagu Tallinn võtab heaks kinnitada?» imestas ta.
Ei olnud pretsedent
Reinsalu arvas, et riigikogu hakkab tekkinud olukorda arutama juba järgmisel nädalal. «Ma ei näe siin kompromissikohta, kus kaalukausil on seaduse täitmine ja mittetäitmine. Parlament peab nüüd arutama presidendi otsust, argumente kaaluma, kuulama õiguskantslerit ja teisi eksperte ning kujundama oma otsuse.»
Reinsalu viitas, et kõnealuse seaduse puhul ei loodud esimest pretsedenti, kus seadust niimoodi viimasel hetkel muudeti. «Rõhutan, me ei muutnud õiguskorda, vaid kaitsesime vastuvõetud seadusakti rakendamist.»
President Toomas Hendrik Ilves jättis võrdõiguslikkuse seaduse muudatused välja kuulutamata, põhjendades otsust sellega, et nimetatud seadus on võetud vastu, rikkudes riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Seadusse lisati viimasel hetkel sätted kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste kohta, mis oli sisuliselt uue eelnõu algatamine, andmata riigikogu liikmetele parlamendi kodukorras sätestatud õigust teha sellesse muudatusettepanekuid.