Tallinna linnavalitsus taunib seda, et vabariigi valitsus toetas oma neljapäevasel istungil eelnõu, mille järgi tuleb vanalinnas asuv Mustpeade maja hoonetekompleks tagastada Mustpeade vennaskonnale.
Linnavalitsus ei nõustu Mustpeade maja tagastamisega
28. juuni 2012, 16:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väide, et Mustpeade maja kasutamine kultuuriobjektina jätkub ka hoone tagastamise korral, on kaheldav,» nentis abilinnapea Arvo Sarapuu Raepressi vahendusel.
«Tallinna linnavolikogu tegi ettepaneku Mustpeade maja tagastamata jätta, ent vabariigi valitsus jättis kahjuks selle kõigiti põhjendatud ettepaneku taas kord rahuldamata. Oma otsusega seab vabariigi valitsus kildkondliku huvi ühiskondlikest huvidest kõrgemale, arvestamata, et Mustpeade majast on kujunenud mitte üksnes pealinnale, vaid kogu riigile oluline kultuuriobjekt ja esindushoone,» ütles Sarapuu.
Abilinnapea nentis, et vabariigi valitsus langetas taas tagastamist toetava otsuse vaatamata sellele, et riigikohus on selgesõnaliselt kuulutanud aktiivses avalikus kasutuses oleva kultuuriobjekti erakätesse loovutamise põhjendamatuks.
«Vabariigi valitsuse seisukohta anda üle üks kaunimaid Tallinna vanalinna pärleid, Mustpeade maja, Saksa ordule, ei näi miski mõjutavat. Avalikus kasutuses olevaid hindamatu väärtusega ajaloo- ja kultuuriobjekte püütakse nüri järjekindlusega tagastada ka juhul kui tagastamata jätmine on mitmekülgselt tõendamist leidnud. Samasugune on ju olukord Niguliste kirikuga. Seda ordut ei ole ju õieti enam olemaski, teame vaid mõningaid selle liikmeid, nagu Peeter Tulviste ja mõned tema sõbrad IRList, kes suure kasu lootuses on viimasel ajal selle orduga ühinenud. Sellepärast hoitaksegi Mustpeade nimesid salajas,» sõnas Sarapuu.
Mustpeade majas toimub aastas umbes 300 erinevat kultuuriüritust ja hoone esinduslikud ruumid on aktiivses kasutuses. Hoone ruumiprogramm võimaldab korraga kasutada mitut saali ja korraldada erinevaid pidulikke vastuvõtte, balle, festivale, kontserte jm.
16 sajandist pärinev hoonetekompleks on suure kultuuriajaloolise tähtsusega arhitektuurimälestis. Tallinna linna tellimusel tehti aastatel 1987-1990 hoones põhjalik restaureerimine, mille käigus taastati hoone kultuurifunktsioon. «Linn on selle hoone restaureerimisse kulutanud palju raha, mida riik tahab nüüd mõisavalitseja kombel linnarahva käest vägisi ära võtta,» ütles Sarapuu.