Vesilennukid saabuvad 13. - 15. juulini toimuvate merepäevade ajal Lennusadamasse Soomest ja Rootsist vaid siis, kui ilm seda lubab ehk kui laine ei ole kõrgem kui 30 sentimeetrit.
Tänavustel merepäevadel võib näha kümmet vesilennukit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna 1907. aastal ehitatud purjeka Blu Sirius pardal merepäevade olulisemaid sündmusi tutvustanud Tallinna abilinnapea Taavi Aas nimetas vesilennukite saabumist festivali üheks naelaks. Lennukid on Lennusadamas vaatamiseks väljas kõigil kolmel päeval. Kaptenid näitavad oma oskusi lennukitega veest õhkutõusmisel ja maandumisel.
Vesilennukid käisid viimati Tallinnas 1946. ja 1947. aastal. «Tõsi, nii suures koguses ei ole pärast Teist maailmasõda vesilennukeid Tallinna lahel nähtud,» mainis Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen.
Aas mainis ka seda, et sel aastal on merepäevadel regatte ning muud merelist tegevust eelmiste aastatega võrreldes rohkem ning ka erinevate kontserdite arv on kasvanud.
Merepäevad toimuvad tänavu kolmes sadamas – Reisisadamas, Lennusadamas ja Noblessneri kvartalis asuvas Peetri sadamas.
«Lennusadamas on merepäevad tänavu hoopis erilised, sest meie põhiterritooriumil ei käi enam mingeid ehitustöid ning me ei pea osasid alasid taraga eraldama, nagu eelnevatel aastatel,» ütles Dresen. «Ainult viimane sadamakai osa on piiratud juurdepääsuga, kogu muu ala on külastajatele täielikult avatud. Vesilennukite angaaridesse pääseb merepäevadel soodushinnaga – vaid kolme euroga. See tekitab kindlasti järjekordi, millega tuleb inimestel arvestada.»
Tallinna Sadama avalike suhete juhi Sven Ratassepa sõnul korraldataksegi merepäevi selleks, et sadamaala linnale avada. «Üritame keskkonda teistsuguseks muuta ning inimesi samasse tuua. Sadam ei ole vaid koht, kust laevale minna, siin peab olema ka võimaluis meeldivaks ja mõnusaka ajaviitmiseks.»
Võrreldes eelnevate merepäevadega on hoopis suured plaanid Noblessneri kvartalil ja seal asuval Peetri sadamal. Kvartali arendusjuht Marko Noormets selgitas, et tänavu ollakse väljas tunduvalt laiema programmiga. Näiteks improviseeritud kohvikutega tulevad Peetri sadama kaide äärde paljud Kalamaja ja kogu Põhja-Tallinna kohvikupidajad. Samuti korraldatakse näitus Noblessneri kvartalist kui suletud ja avatud ruumist. Esinevad trikijalgratturid ning toimub palju muud huvitavat.
«Tahame kogu kvartali külastajatele avada,» ütles Noormets. Ta lisas, et sinna pääseb nii Tööstuse tänavalt, Lennusadama poolt kui kultuurikilomeetrilt, kust ehitatakse eraldi trepp kvartalisse.
Lennusadam on merepäevade ajal koduks ka ajaloolistele laevadele. Esimest korda on külastajate ees renoveerimiskuuri läbinud kaljas Hoppet, mis on ehitatud aastatel 1925 – 1926 Spithami külas Läänemaal ning kujutab endast tüüpilist tol ajal Eesti vetes sõitnud kahemastilist kaubalaeva. Tegu on teadaolevalt ainsana säilinud enne II maailmasõda Eestis ehitatud kaljasega.
Reisisadama, Lennusadama ja Peetri sadama vahet sõidavad merepäevade ajal väikelaevad. Pilet maksab kaks eurot. Kalasadamas on avatud kalaturg, peetakse kalade rappimise ja uhhaa keetmise võistlusi. Päikesetõusukontserdi toimuvad laupäeval, 14. juunil kell 4.30 ja 7.00 kuunaril Kajsamoor. Väljumine on Overhalli maja eest kailt 19. Laeval esineb Mari Kalkun.