Kolmandik kümnendikest kukkus matemaatika katsetööl läbi

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Matemaatika proovieksam.
Matemaatika proovieksam. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kahe aasta pärast uue õppekava järgi tehtava matemaatika eksami katsetöö 10. klassidele osutus nii tõsiseks pähkliks, et mõnes Tallinna koolis kukkus terve klassitäis õpilasi läbi.

«Meie kooli humanitaarklassi õpilaste keskmine tulemus oli 33 punkti sajast, mis tähendaks läbikukkumist, kui selline eksam peaks tulema. Reaalklassil oli keskmine veidi üle 70 punkti – tegelikult ka kehvasti,» rääkis GAGi gümnaasiumiosa õppejuht Moonika Tooming.

«Õpilaste tagasiside oli, et töös oli väga palju ülesandeid ja aega vähe. Samuti oli erinev ettevalmistus, sest osa õpilasi polnud osasid teemasid üldse läbinud või oli teinud seda teistmoodi,» rääkis ta. «Ühe humanitaarklassi tagasiside, mina lugesin, oli positiivne. Aga tean, et teises humanitaarklassis oli osa õpilasi pärast tunniajast nuputamist loobunud, sest ei osanud teha,» rääkis Tooming.

Kooli katsetöös osalemise otsustasid aineõpetajad, et teada saada, mida tulevane eksam endast kujutab, samuti arvati, et seda oleks hea teada õpilastel. Tooming ütles, et GAGis õpilastele katsetöö põhjal hindeid ei panda.

Küll aga otsustas töö alusel hindeid panna Westholmi gümnaasium, sest testis olid ülesanded, mida oli programmis käsitletud. Õppealajuhataja Lilian Aun tõdes, et hiilgavalt see töö lastel ei läinud - kahe klassi peale oli läbikukkujaid üle 20 ehk kolmandik töö teinutest.

«Õpetajad madaldasid hindamisnorme ja panid katseeksami tulemused selle viimase kursuse hinnete hulka.» Nendele, kel töö väga halvasti läks, andis õpetaja uue võimaluse, koostades samalaadsete ülesannetega uue töö. Seda, kas reaalsuuna õpilastel töö paremini läks, ei osanud Aun veel öelda, sest lõplikud tulemused pole selgunud.

Samas kirjutasid õpilased tagasisidesse, et nad jäid sellega rahule ning Aun ei saanudki aru, miks nad muresid kirja ei pannud. «Eksam oli küllaltki pikk, ilma vaheajata, väga palju erinevaid ülesandeid. Kindlasti on eksamikoostajatel siit palju õppida,» leidis Aun. «Eks neid ebaõnnestumisi ja kirgi on selle katseeksamiga kuulda palju koolides, aga see tuleb läbi teha, et leida lõpuks selline eksam, mida õpilased suudavad läbi teha,» arvas ta.

Üheks põhjuseks, miks katseeksam nii halvasti läks, pidas Westholmi matemaatikaõpetaja seda, et õpilased on aasta jooksul jätnud palju unarusse. «Matemaatika on selline aine, kus tuleb tunnist tundi tööd teha ja koduseid ülesandeid lahendada. Õpetaja oleks oodanud hoolikamat suhtumist aastaringselt,» rääkis Aun.

«Mõnel õpilasel on ehk vaja vastutustunnet ka tõsta ja selgeks teha, et tööd tuleb teha päevast päeva. Mulle torkab silma, et rohkem on tekkinud sellist suhtumist, et «oh ma ei oska», ilma vaeva nägemata. Aga on ka neid, kellele tõesti see ongi väga raske. Võib-olla selle katseeksamiga tuleb ka välja, et see programm ongi liiga raske,» arutles õppealajuhataja.

Proovitöö uue õppekava järgi

Kirgi kütnud proovitöö oli vormis, mille järgi kahe aasta pärast peavad samad, uue õppekava järgi töötavad noored tegema 12. klassi lõpus toimuva matemaatika gümnaasiumieksami. «Kuna need õpilased on praegu 10. klassis, siis nemad on igas mõttes esimesed, kes seda uut gümnaasiumieksamit teevad,» selgitas riikliku eksamikeskuse (REKK) matemaatika peaspetsialist Deivi Taal. «Meil pole muud sihtrühma, kelle peal seda uut eksamit katsetada, sest praegused 11. ja 12. klassi noored õpivad vana õppekava järgi.»

Taal ütles, et esimene katse tehti eksamivormi paikapanemiseks. Taal rõhutas, et tegu oli katsetööga, sest eksam sisaldab kogu kooli matemaatika materjali, see aga vaid 10. klassis läbitut.

Taal ütles, et enne katsetöö tegemist paluti koole tungivalt, et tulemusi ei hinnataks, sest koolide endi õppekavadest lähtuvalt on õpilastel 10. klassis väga erinev kursuste ja tundide arv läbitud. «Meil on ülesannete aluseks võetud kuldne kesktee, aga kindlasti on koole, kus on läbitud kaks korda rohkem materjali, ja koole, kus kaks korda vähem,» põhjendas Taal, et kõik ei saanudki tööd ühtsetel alustel osata.

«Meie soovisime teada, kas ajaliselt sobib selline ülesannete arv ja punktide jaotus, kas ülesannete arvu tuleks suurendada-vähendada, testida 10. klassi ülesannete raskusastet,» loetles eksamikeskuse peaspetsialist.

Eksamikeskus rõhutas, et testil osalemine on vabatahtlik, osalema registreeris end üle Eesti 148 kooli. Nüüd aga on selgunud, et mitmed koolid otsustasid seda teha õpilastega nõu pidamata. «Minu seisukoht on ka selline, et iga lahendatud ülesanne ja katsetus on ainult kasuks. Aga seda ei oleks tohtinud hinnata ja kui kool seda siiski tegi, oleks õpetaja pidanud enne väga realistlikult need ülesanded üle vaatama ning hindama ikkagi vaid seda, mis oli õpilastele jõukohane ja millised kursused olid enne läbitud.»

«Tundub, et paljud koolid on meie katsetöö näol leidnud endale võimaluse 10. klassi lõputöö näol, teinud selle õpilastele kohustuslikuks ja paneb selle järgi aasta- või kursusehindeid. Selles osas on asi paigast ära,» oli Taal nördinud.

Praeguseks on koolidest tööde pakk ehk ligi 5000 täidetud testi eksamikeskusse jõudnud ja algab selle analüüs, kokkuvõte tehakse oktoobris.

--
Matemaatikaeksam uue õppekava järgi
* 2014. aastal muutub eksamite kord ning neid hakatakse tegema uue õppekava järgi. Esimest korda toimub siis kaks matemaatikaeksamit – üks kitsa kursuse ja teine laia kursuse eksam.
* Uues õppekavas saavad õpilased ise gümnaasiumis valida, kas õppida matemaatika kitsast või laia kursust. Kui igas kursuses on 35 tundi, siis kitsa kursuse valinu saab gümnaasiumiastme jooksul 8 kursust matemaatikat, laia kursuse valinu aga 14 kursust.
* Peamiste teemadena õpetatakse ühesuguseid asju, aga laias kursuses on käsitluse sügavus ja maht suurem ning seal on ka mõned lisateemad. Kitsas kursus võtab samad teemad läbi pisut kiiremini ja ülevaatlikumalt.
* Vana õppekava järgi õpitakse matemaatikat keskmiselt laia kursuse ulatuses. «Kitsas kursus saigi seetõttu loodud, et paljudele oli tavamatemaatika keeruline,» selgitas Deivi Taal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles