Kaili Prints (31) on Tallinna linnaplaneerimise ametis detailplaneeringute teenistuses juristina töötanud 2005. aastast. Teisitimõtlemine ja oma arvamuse väljaütlemine ei olnud sellel töökohal oodatud.
Linn jäi vallandatule kohtus alla
31. mai 2012, 23:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuna ma juristina ei saa alati ülemustega nõustuda, siis eriarvamuse tõttu sattusingi osakonnajuhataja põlu alla,» kirjeldab ta loo algust, mis jõudis kohtusse ja lõppes Tallinna linna kaotusega.
«Täpsustan veel, et sain kunagi Tallinna linnavalitsusse tööle konkursi korras, ei kellegi onupojapoliitika kaudu,» alustab oma lugu naine, kes läks 2007. aastal lapsehoolduspuhkusele. 2009. aastal tööle naasnuna läks ta elu keeruliseks.
«Osakonnajuhataja ei soovinud juba algusest peale mind teenistusse tagasi, mind hakati vaikselt välja sööma ja öeldi, et ma ei sobi ametikohale. Ise olen arvamusel, et ametikohale sobivuse peaks otsustama selleks ette nähtud katseaeg, mis minul lõppes 2005. aastal,» rääkis ta.
Käsk end süüdi tunnistada
Printsi suhtes algatati ka distsiplinaarjuurdlus, mis hiljem lõpetati.
«Juurdlus lõpetati ja mul kästi valgele paberile kirjutada, et tunnistan ennast süüdi. Küsisin, milles ma süüdi olen. Homme ütlete, et tapsin kellegi ära!» räägib naine, kes süüd omaks ei võtnud ja kelle olukord tööl sellest kergemaks loomulikult ei läinud.
Prints hoidis alles kõiki e-kirju ja ebapädevaid korraldusi, kuna tundis, et kohtutee ei ole välistatud.
2010. aasta suvi oli tööl rahulik, puhkuste aeg, aga sügisel algas kõik otsast peale. «Ma ei halanud, vaid leidsin, et järjekordse ebapädeva juurdluse puhul suudan üksnes kohtus oma süütust tõendada,» lausus ta.
Kõigepealt kogunesid detailplaneeringute teenistuse direktor, personaliosakonna juhataja ja Printsi osakonna juhataja, kes soovitasid naisel lahkumisavaldus kirjutada. «Ma muidugi keeldusin seda tegemast ja järgnesid ähvardused, et algatatakse juurdlus.» Algatatigi.
Prints jäi vahepeal haiguslehele, tööle naasnud naisele näidati tema süüteokoosseisu ja kaks päeva hiljem ta vallandati. Süüks see, et «ametnik on ametiasutusele loonud süülise kahju tekkimise ohu, mis seisneb selles, et ametniku suhtes on toimunud usalduse kaotus, kuna õigusaktide menetlemine ei toimu korrektselt ja kohusetundlikult».
Vallandatu võitis
Samal ajal, kui Prints haige oli, võeti ajutisele ametikohale tööle juba teine inimene.
Vallandatu läks kohtusse ja võitis. Postimees tutvus kohtuotsusega, kus on kirjas, et ametnikust püüti iga hinna eest vabaneda ja tegemist oli üksnes ühe inimese poole kallutatud tegevusega. Kohtuotsusest tuleb välja seegi, et eelnõusid koostab peale tema veel kaks inimest, kuid arhitekti ja osakonnajuhataja vigu ei analüüsitudki.
Läinud aasta kevadel ennistati Prints tagasi teenistusse, talle maksti tagantjärele kuue ja poole kuu palk. Vahepeal oli ta uuesti rasedaks jäänud. Naine läks lapsehoolduspuhkusele ja sai rasedushüvitise, mis oli ligi 600 eurot oodatust väiksem.
Ta palus pealinnal teha maksu- ja tolliametile deklaratsiooni parandus, sest vastasel korral mänginuks see rolli tema vanemahüvitise määramisel. Kohus ju leidis, et vallandamine oli ebaseaduslik, kuid kahju oli juba sündinud – kui naine oleks teenistuses olnud, saanuks ta oma töötasu õigel ajal ning nii vanemahüvitis kui ka sünnitushüvitis oleks olnud brutotasuna kokku 2885 eurot suuremad.
Tagastas vale ülekande
Linnaamet parandust ei teinud. «Seega otsustas amet linna rahaga veel kord panuseid teha, pöördusin taas kohtusse ja sain kahjunõude kohtu poolt rahuldatud summas 2885 eurot,» märkis Prints.
Mitmekordse meeldetuletuse järel kanti raha lõpuks üle, kuid summaks oli 2205 eurot ja selgitus: «Tallinna Linnaplaneerimise Ameti töötasu».
«Seega, kolmas kord tegid linnaametnikud vigu ja sellised vead on minu arvates andestamatud. Kandsin valesti kantud ülekande tagasi. Selgitasin, et keeldun raha vastu võtmast, kuna viibin lapsehoolduspuhkusel ega ole ka ametile tööd teinud. Materiaalne kahju ei ole töötasu,» lausus ta.
Raha lõpuks laekus, kuid naine on hämmingus linnaameti visa ja pika ebapädeva võitluse üle, mida peeti maksumaksja rahaga. Prints tegi avalduse seesuguse ebapädeva personalitöö kohta ka Tallinna linnakantselei sisekontrollile.
Seni on Kaili Prints Tallinna linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse teenistuses, kuid praegu viibib ta lapsehoolduspuhkusel. Selline ebaõiglane käitumine ajendas naist looma oma õigusbüroo, et aidata inimesi, kes on samasuguses olukorras, kus neist üritatakse vabaneda ilma mõjuva põhjuseta.
Kommentaar
Anu Hallik-Jürgenstein
Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja
Kui rääkida ametniku vallandamisest, siis saab öelda, et tööandja poolt on käitutud liigselt kiirustades. Distsiplinaarmenetlus oleks pidanud olema oluliselt põhjalikum. Liigne kiirustamine otsuse langetamisel viiski hiljem ametile ebasoodsa kohtuotsuseni.
Samas ei seadnud kohus kahtluse alla ametniku ebakompetentsust, vaid märkis, et dokumenteeritud rikkumisi arvestades oli kohene vallandamine ebaproportsionaalselt karm otsus. Kohus ei saanud tõendamatuse pärast arvestada seda, et eelnenud oli mitu suulist märkust, kusjuures kirjalikest noomitustest loobuti, et mitte ära rikkuda ametniku CVd.
Kaili Prints oli ametis alates 2005. aastast ning probleemid tema ametiaoskuste ümber olid pidevad ja pikaajalised. Täpsemalt ei oldud rahul tööülesannete täitmisega, mis seisnes detailplaneeringu menetluses eelnõude vigases koostamises.
Eelnõudes sisaldus palju olulisi, sealjuures sisulisi vigu, mis kordusid eelnõust eelnõusse ja aastast aastasse. Väga palju oli ka lohakusvigu, nagu valed lingid, valed arvud jne. Tähelepanu oli sellele korduvalt juhitud, kuid paraku tulemuseta. Kolleegid pidid tehtud vigu parandama ja kõigi töökoormus ning rahulolematus selle tõttu kasvas. Asjad kippusid seetõttu ka venima.
Ametnikule ebasobivad kesised töötulemused on siiski jätkuvalt teemaks ja selles osas ei ole ametil ka praegu mingit põhjust asuda teistsugusele seisukohale. Julgen öelda, et tagakiusamisest ei saa konkreetse ametniku suhtes juttu olla, küll aga ebarahuldavatest töötulemustest.