Jõelähtme vallavalitsuses toimus Jägala sõjaväelinnaku detailplaneeringu avalik arutelu, kus vastati kohalike elanike küsimustele ning arutati tulevikuplaane, kaitseministeeriumi ja kaitseväe esindajad andsid ülevaate linnaku otstarbest ning ülesehitusest, muuhulgas kinnitati, et linnakusse ei planeerita ühtki kõrge keskkonnariskiga militaarobjekti
Samuti kasvab linnaku valmimisega turvatunne Jõelähtme vallas, tekivad juurde uued töökohad ja suureneb valla elanikkond, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.
Jõelähtme vallavalitsusel on plaanis detailplaneering kehtestada tänavu juunis.
Kaitseministeeriumi esindajad hindasid kohtumist sõbralikuks ja töiseks. Kaitseministeeriumi infrastruktuuriosakonna nõunik Toomas Laumets sõnas, et projekti jõudsaks edasiminekuks on plaanis korraldada veel kohtumisi kohalike elanike ning projekti teostajate vahel.
«Tegemist on kaitseväe jaoks äärmiselt olulise objektiga, mille valmimise järel suureneb oluliselt väljaõppetingimuste kvaliteet, sest kaitsevägi saab loobuda tänaseks moraalselt vananenud taristust Tallinnas,» ütles Laumets pärast kohtumist.
Jägala linnaku väljaehitamisega tagatakse hetkel Tallinna paiknevatele väeosadele tasemel väljaõppe- ja olmetingimused. Linnakus hakkavad seniste plaanide kohaselt paiknema Vahipataljon, Staabi- ja sidepataljon, Logistikapataljon ja Luurepataljon. Linnaku senisest infrastruktuurist on plaanis säilitada ja renoveerida vaid ajaloolised mõisahooned. Juurde ehitatakse kasarmud, staabihoone, õppehooned, söökla, ambulants, spordikompleks ja sõdurikodu kokku umbes 1500 kaitseväelasele. Samuti rajatakse Jägalasse laod, tehnikapark ja parklad.
Jägala linnaku rekonstrueerimine on 2009. aastal valitsuses kinnitatud kümneaastase Sõjalise kaitse arengukava kõige tähtsam ehitusprojekt, mis suurendab oluliselt Eesti iseseisvat kaitsevõimet. Tegemist on Ämari lennubaasi kõrval suurima sõjaväelise ehitusobjektiga Eesti iseseisvuse taastamise järel.