Saue lasteaed Midrimaa ei ava tänavu sügisel esmakordselt ühtegi sõimerühma, mis tähendab, et emad peavad oma pisikestele hoiukohti otsima kas erahoidudes või Tallinnas. Sõimekohtade nappuses ägavad mitmed teisedki Tallinna lähivallad.
Lemmikvallad ei jaksa noorperedele sõimekohti luua
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on vanemaid lapsi nii palju, et füüsiliselt ei ole võimalik väikestele rühmi teha,» ütles Saue linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Margit Otsa. «Oleme läinud seda teed, et kes saavad septembri lõpuks 3-aastaseks, võetakse munitsipaallasteaeda vastu,» lisas ta.
Kui kunagi oli Eesti suurimas ühe hoonega lasteaias Midrimaa neli sõimerühma, siis aasta-aastalt on nende arv vähenenud. Sel kevadel lõpetab viimanegi järelejäänud sõim, nii et sügisest jääb tööle vaid 16 aiarühma.
Sõimeealised põngerjad peavad leidma endale koha kas pealinnas või mõnes eralastehoius. Linnavalitsus toetab seal käimist 191 euroga kuus. «Aga ma saan aru, et see on vanematele kulukas,» tõdes Otsa. Kõige raskemas seisus on oktoobris 3-aastaseks saavad lapsed, kes jäävad napilt aiakohast ilma ja peavad veel ühe lisa-aastagi päevahoius veetma.
Midrimaa juhataja Anne Teetamm lohutas siiski, et kui kõik esialgu koha saanud sügisest lasteaeda ei tule, võetakse kohe lisa ja siis on lootust ka neil, kes veel hilissügisel kolmeseks saavad.
Saue kolmes päevahoius käib umbes 50 sõimeealist last. «Neis kohti piisab, sest nad võtavad lapsi ka mujalt piirkondadest,» kinnitas Otsa. Registris on tema sõnul lasteaiakoha ootel umbes 90 last. «Kui meil sügisel avakski sõime, siis nad ei mahuks igal juhul ära, sest sõimerühma täitumusnorm on ju väiksem kui aiarühmal.»
Laste arv Sauel on aasta-aastalt kasvanud. «Möödunud aastal registreeriti umbes 100 lapse sünd,» märkis Otsa. «Ehitati uusi hooneid, tuli noori peresid elama,» põhjendas ta. Ka rahvastiku ealist koosseisu vaadates on tema sõnul näha, et 30-aastaseid ja veidi vanemaid on palju.
Lootused järgmisel aastal
Samas seisus on teisedki Tallinna lähivallad, mis noorte perede arvelt viimastel aastatel pidevalt kasvavad. «Sõimekohti ei paku me sellest aastast ühtegi,» nentis ka Harku vallavanem Kaupo Rätsep. «Meie eesmärk on, et saaksime 3-aastased lapsed lasteaeda. Sel aastal peaaegu esimest korda saamegi kõigile neile kohta pakkuda, küll aga ei saa öelda, et sellega on mured lahendatud, sest need, kes saavad aasta lõpus 3-aastaseks, jäävad esialgu kohast ilma.»
Harku peab läbirääkimisi, et järgmisest aastast avada Vääna-Jõesuus uus 4-rühmaline lasteaed ning siis on vallavalitsusel lootus jooksvad järjekorrad «ära lahendada». «Ehk õnnestuks taastada siis ka 1-2 sõimerühma.»
Rätsepa sõnul tuleb eeskätt tagada 3-aastastele lasteaiakoht, alles siis vaadata nooremate võimalustele. «Me ei ütle, et sõimerühm pole oluline, aga oleks ebaõiglane anda enne noorematele koht ja jätta vanemad lasteaiast ilma.»
Harku sõimelastel on võimalik kasutada samuti erahoide, mida vald omalt poolt toetab.
Lasteaiakohti pole piisavalt ka Rae vallas, tõdes vallavanem Veigo Gutmann. «Lasteaiakohti napib, järjekord ületab võimalused pea igas vanuserühmas,» tõdes ta. «Täna on see veel kasvav probleem, aga meil on plaanis kohti juurde rajada. 2014-2015 aastaks plaanime 600 kohta juurde saada,» sõnas ta, lisades, et tõenäoliselt ei kata seegi veel kõiki vajadusi.
Vallaelanikud otsivad sealgi lastehoiu võimalusi linnalasteaedades või erahoius ning vald kompenseerib kulutusi mudilase toetusena.