Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Prokurör nõudis kodutu mõrvamises süüdistatavale mehele 15-aastast vangistust

Täiendatud kell 12.50

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kodutu mõrvas süüdistatav Valeri Harju maakohtus. | FOTO: Mihkel Maripuu

Prokurör nõudis täna Harju maakohtus 15-aastast vangistust mehele, kes mõrvas süüdistuse järgi tänavu märtsis Tallinnas Lasnamäel mahajäetud trammidepoos kodutu mehe.

Põhja ringkonnaprokurör Anneli Lumiste leidis, et Valeri Geimoneni süü kodutu julmas tapmises on tõendatud ning seega tuleb ta süüdi mõista tapmises julmal ja piinaval viisil ehk mõrvas. Prokurör nõudis Geimonenile kohtupraktika keskmisest rangemat karistust ehk 15-aastast vangistust.

Prokurör tõi välja, et süüdistatava riietelt leiti tapetule kuuluva vere jälgi ning ekspertiis tuvastas, et riietel on verepritsmed, mis said tekkida vaid tapetule vigastuste tekitamise ajal tema vahetus läheduses viibides. Ka tuvastas ekspertiis Valeri riietelt jälgi, mis viitavad, et ta üritas verd maha nühkida.

Lumiste sõnul ei ole tõendamist leidnud ka süüdistatava väited, et ta nägi trammidepoosse saabudes sealt lahkumas noortekampa, kes ilmselt kuriteo toime pani. Kriminaalasja eeluurimise ajal vaadati läbi ümbruskonnas asuvate turvakaamerate salvestised, millel ei olnud noortekampa näha. Küll aga paistis salvestistelt süüdistatav Valeri ise, kes liikus trammidepoo poole.

Ka väitis mees, et tundis trammidepoo juurest lahkudes ära ühe nooruki, keda ta oli ka varem kodutute elupaigaks olnud trammidepoo tunnelis näinud ja näitas politseis tunnistusi andes fototabelis ühe noormehe poole. Prokurör märkis, et tunnistajate ütluste põhjal on veenvalt tõestatud, et see noormees ei saanud kirjeldatud ajal mõrvapaiga läheduses olla.

Prokurör lisas, et mees on oma ütlusi muutnud. Lumiste märkis, et vahetult pärast tapmist tuli juhuslikult tunnelisse kaks noorukit, kellele Geimonen rääkis, et nägi pealt, kuidas noortekamp mõrvatu peal vägivalda tarvitas. Hiljem politseis tunnistusi andes rääkis mees aga hoopis, et nägi trammitunnelisse minnes vastutulevat noortekampa, kellel olid kaikad käes. Politseile rääkis süüdistatav, et surnud mehe avastas ta alles trammitunnelis ja peksmist pealt ei näinud.

Lumiste lisas, et tapmine pandi toime julmal ja piinaval viisil. Surnukehalt avastati 40 torke- ja lõikehaava, millest mõned olid nii lähestikku, et nuga sattus pärast naha läbistamist eelmisesse haava. Torke ja lõikehaavad olid näo- ja ülekeha piirkonnas. Haavad olid ka tapetu kätel, mis näitasid, et tapetu üritas ennast kaitsta.

Prokuröri sõnul on välistatud, et tapetu ründas süüdistatavat ja tapmine sai alguse enesekaitsest, kuna tunnistajate ütluste järgi olid mõrvatul jalad haiged ja ta ei saanud hästi liikuda.

Süüdistaja möönis, et uurimisel jäi tuvastamata kuriteo motiiv, kuna varasemalt ei olnud tapetu ja süüdistatava vahel teadaolevalt konflikte ja nende läbisaamine oli hea. Prokuröri sõnul on võimalik, et konflikt võis tekkida olmesituatsioonist ning arvestada tuleb seda, et Valeri oli mõrvapäeval juba hommikust saadik alkoholi tarvitanud.

Mõrv on esimese astme kuritegu ja selliste kuritegude eest karistatakse 8-20-aastase või eluaegse vangistusega. Eesti kohtutes on esimese astme kuritegude eest määratav keskmine karistusmäär 14 aastat vangistust. Prokurör taotles kohtult kahtlustatava süüdimõistmist mõrvas ja tema karistamist 15-aastase vangistusega.

Kaitsja taotleb süüaluse õigeksmõistmist

Kaitsja Valeri Gimajevi sõnul on paljud prokuröri esitatud tõendid kaudsed ning kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Gimajev rääkis, et paljud ekspertiisi tõendid on mitmeti tõlgendatavad. Kaitsja palus kohtul oma kaitsealune õigeks mõista ning maksta talle alusetult vahi all oldud aja eest hüvitist.

Kaitsja sõnul on Valeri Geimoneni süü mõrvas välistatud. Ta rääkis, et sündmuspaigalt leitud nuga ei ole ekspertiisi andmetel kuriteo toimeopanemise vahend ja on alust arvata, et kodutu mees tapeti mõne muu sarnase terariistaga. Kuigi kriminalistid otsisid sündmuspaiga põhjalikult läbi, teist nuga sealt ei leitud. Gimajevi sõnul ei ole usutav, et Valeri sai pärast kuritegu terariista ära peita, kuna ta oli sündmuse toimumise ajal tugevas alkoholijoobes.

Kaitsja lisas, et kuigi ümbruskonna turvakaamerad ei tuvastanud noortekamba liikumist, ei välista see täielikult, et noortekamp seal siiski oli. Ta märkis, et turvakaamerate salvestistelt pole näha ka kaht noorukit, kes pärast kuritegu trammidepoosse saabusid.

Verepritsmed süüdistatava riietel võivad olla kaitsja sõnul seletatavad ka sellega, et ta läks kontrollima, kas kannatanu on elus ja raputas pulssi katsudes tema kätt.

Ka ei pea kaitsja loogiliseks, et süüdistatav võis koos sündmuspaigal olnud teise kodutuga leppida kokku, et räägivad politseile väljamõeldud loo sündmuspaigal käinud noortekambast. «Nii süüdistatav kui ka tunnistaja olid sel hetkel raskes alkoholijoobes ning pole tõenäoline, et nad oleksid suutnud sellises seisundis nii lühikese aja jooksul mõelda välja niivõrd detailse loo,» ütles kaitsja.

Mõrvas süüdistatav: ma ei ole seda teinud

Mõrvas süüdistatav Valeri Geimonen ütles oma viimases sõnas, et ta ei ole kedagi tapnud või seda kunagi teha tahtnud.

«Kui ma tunnelisse jõudsin, oli ta juba surnud. Veidi pärast minu sündmuskohale saabumist tuli tunnelisse kaks alaealist, kellelt palusin telefoni ja helistasin kiirabisse,» rääkis mees täna Harju maakohtus oma viimases sõnas.

Ta lisas, et kui ta oleks mõrvaga kuidagi seotud, oleks ta võinud põgeneda ja ennast politsei eest varjata.

«Ma ei ole ennast kunagi varjanud, elasin pärast mõrva kogu aeg samas kohas trammitunnelis edasi,» rääkis ta. Politsei pidas Valeri kinni ligi kuu aega pärast mõrva, 6. aprillil.

Kohus langetab otsuse 16. novembril.

Kodutu mees tapeti julmalt trammitunnelis tänavu varakevadel

Süüdistuse kohaselt tungis 46-aastane Geimonen tänavu 12. märtsi õhtul Tallinnas Rahu tee alguses asuvas mahajäetud trammidepoos olnud mehele kallale.

«Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on kogutud andmed, mis viitavad sellele, et süüdistatav lõi kannatanut tömbi esemega ning lisaks noaga, millega tekitas kannatanule 40 torke-lõikehaava,» sõnas ringkonnaprokurör Anneli Lumiste. Kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Ehkki algselt kahtlustasid Lasnamäel tapetud kodutu kaaslased mehe tapmises noortekampa, võttis kohus 6. aprillil kuriteos kahtlustatavana vahi alla Valeri.

Politsei sai 12. märtsil teate, et Rahu tee mahajäetud trammidepoost leiti 52-aastase mehe vägivallatundemärkidega surnukeha. Esialgse info kohaselt oli hüljatud depoo mehe alaline elukoht.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Roger Kumm ütles kevadel, et ilmselt oli tegemist kahe kodutu vahelise olmekonfliktiga, mille tagajärjel üks neist kaotas elu. Kumm lisas, et Rahu tee mahajäetud trammidepoo on probleemne koht, kus pesitsevad asotsiaalse eluviisiga inimesed.

Kumm märkis, et võsastunud tühermaad või mahajäetud, kuid vaba juurdepääsuga hooned on varasemalt olnud murekohaks ning hoone valdajal on kohustus hoolitseda selle eest, et tema territooriumil sellised asju ei juhtuks.

Rahu teel asuvat trammidepood hakati ehitama nõukogude ajal ning see oli mõeldud Laagna tee kiirtrammidele. Ehitus jäi pooleli, kuna kiirtrammide projekt ei saanud kunagi teoks.

Tagasi üles