Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Arhitektid: Vanasadama piirkonnast peab saama kõigile avatud linnakeskus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vanasadama arenguvisioon. | FOTO: Zaha Hadid Arhitektid

Avatud mereääre ja Vanasadama piirkonna tulevikuga tegelenud Linnafoorumi tulemuste esitlusel rõhutati vajadust teha kõik selleks, et Tallinna kesklinna mereäärest saaks avatud ja mitmekesine linnakeskus, mitte luksuselamutega kinnine asum.

Linnafoorumi «Avatud mereääre Linnafoorum: uus Vanasadam» fookuses oli Tallinna Sadama Masterplaan 2030 ja Tallinna Mereääre visioon, mille eesmärgiks on leida terviklahendus olemasoleva ja tulevase hoonestuse ning linnalise ja avaliku ruumi ühendamiseks sadama funktsioonidega. Sadama piirkonnast peab kujunema loomulik jätkuv osa Tallinna kesklinnale.

Kaks päeva Vanasadama piirkonna planeeringu üle arutlenud arhitektidest, linnaplaneerijatest ja ekspertidest koosnenud töögruppide juhid toonitasid tulemuste esitlemisel vajadust luua just kohalikele atraktiivne ala.

Eesti Kunstiakadeemia teaduri Renee Puusepa juhitud töörühma hinnangul peaks suletud piirkonna vältimise tagamiseks olema defineeritud avaliku ruumi omanik, kelleks võiks olla sadam või linn, et avaliku ruumi kasutust ei piirataks ja see oleks ligipääsetav kõigile. Lisaks tõid nad välja vajaduse planeerida sadama ala tänavavõrk ning selle ühendamine tihedalt olemasoleva linnaruumiga – hooned ja nende otstarve võivad ajas muutuda, aga tänavad jäävad.

Tallinna Sadama arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsali juhitud töörühm leidis, et kesklinnas asuvat sadamat tuleks arenduse käigus kindlasti väärtustada, mitte ära peita. Olulised on Vanasadama ala nii füüsilised kui ka visuaalsed ühendused linnaga, et tagada ala muutumist aktiivseks kesklinna osaks, mitte äärelinnaks. Kuna esimesed suuremad ehitustööd algavad aga ilmselt alles viie kuni kümne aasta pärast, siis võiks juba praegu luua kas või ajutisi lahendusi, mis inimesed sadama alale tooksid – olgu need siis festivalid, spordiüritused või ajutised rajatised, kus koos käia.

Zaha Hadid Architects arhitekti Ludovico Lombardi töörühmas arutati aga juba konkreetsemaid probleemkohti – kuidas ühendada piirkond kultuurikilomeetriga, kuhu paigutada võimalik ooperimaja ning kas kohalikele võiks luua linna piires praamiühenduse, et ka nemad saaksid merelt linnale vaadet nautida.

Lisaks maailmas tunnustatud Zaha Hadidi arhitektidele osales Linnafoorumi teisel päeval ka mainekas Taani arhitekt Jan Gehl, kelle hinnangul on Vanasadama projekti puhul oluline, et n-ö vana ja uue linna vahele ei tekiks piiri, vaid üleminek oleks sujuv. See tähendab, et keskenduda tuleb mere äärde viivatele teedele ehk sissepääsudele, mitte lineaarsele promenaadile.

Linnafoorumi korraldas Eesti Arhitektuurikeskus koostöös Tallinna Sadama, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Arhitektide Liiduga. Linnafoorumi arutelude tulemused on sisendiks Tallinna Sadamale ja Tallinna linnale ja ZHA edasistele tegevustele ja otsuste langetamisele.

Tagasi üles