Prangli saar valis kümnete perede seast uued saareelanikud

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uued Prangli elanikud kolivad kunagisse õpilaskodusse.
Uued Prangli elanikud kolivad kunagisse õpilaskodusse. Foto: Jörgen Norkroos/Õhtuleht

Konkursi korras uusi elanikke otsinud Prangli saar valis paljude soovijate seast välja neljalapselise pere.

«Valisime valdavalt selle järgi, kas pere oli saarele kolimise enda jaoks läbi mõelnud: mida hakkavad vanemad tegema, kuidas saab pere hakkama,» teatas Prangli saarevanem Terje Lilleoks.

Viimsi vald pakkus uutele tulijatele elamiseks värskelt renoveeritud õpilaskodu ning lastele kohta Prangli koolis. Kokku laekus sooviavaldusi 30.

Romantikud jäid kõrvale

Pranglile kolib Pärnumaalt pärit neljalapseline Prooverite pere. Lilleoksa sõnul loodab pereisa Gunnar peatselt uuendada oma laevanduse paberid, et Wrangö peale tööle minna.

«Meile väga imponeeris see, et pereisa hakkas ise väga aktiivselt otsima lisavõimalusi, kuidas saarel hakkama saada,» rääkis Lilleoks Postimehele.

«Puhas loodus, keskkonnavahetus, väike kool, küllalt tihti oli põhjendustes ka romantilisi sugemeid,» rääkis saarevanem Postimehele. Pea poole kandideerijate puhul oli aru saada, et soov saarele kolida pole kantud ainult romantilisest ettekujutusest.

«Meie otsustasime edasi rääkida nende peredega, kes olid ka praktilise poole enda jaoks läbi mõelnud ja reaalse elu ka enda jaoks selgeks teinud, et suvi on kolm kuud ja siis on pikk ja pime talv, tormid. Et ilus suvine ilm ja romantika ei kesta aastaringselt,» rääkis saarevanem.

Eesti väikseim kool

Eelmisel õppeaastal oli Prangli põhikool Eesti väiksem, seal oli viis õpilast. Sel sügisel asub koolis õppima kaheksa last.

Soov muuta saare saatust

Kuigi algselt loodeti saarele leida elama mitu peret, kes oleksid pidanud hakkama jagama kahekorruselist elamut, siis välja valiti vaid üks. «Me leidsime, et kuna see projekt on eelkõige selleks, et kooli lapsi juurde saada, siis sel perel on lihtsam, kui nad ei pea teise perega selles majas kohanema,» rääkis Lilleoks. «Kuna laste arvus me n-ö ei kaotanud, siis me esimene valik oli üks suur pere, just mõeldes selle pere kohanemise ja elumugavuse peale,» lisas saarevanem.

Saarevanema sõnul Prangli kooli sulgemine hetkel ei ähvarda. «Kuna see peab nagunii lahti olema, siis on mõistlik kui seal oleks lapsi rohkem ja loomulikult tahaksime saada saarele noori tegusaid inimesi, sest Prangli on oma olemuselt vananev saar nagu teisedki väikesaared,» sõnas saarevanem.  

Väikestes kohtades ei suhtuta väljast tulijatesse sageli kuigi hästi. Saarevanema sõnul kohtab  Pranglilgi erinevat suhtumist. «Eks kindlasti ole neid inimesi, kes arvavad, et midagi ei pea muutuma ja tulgu mis tuleb, aga see ei ole valdav,» kinnitas ta. Aastaringi elab saarel u 60-70 inimest. Saarevanema sõnul on näiteks suurem osa keskealisi naisi omal ajal Pranglile tulnud pärast abiellumist ja sinna oma pere loonud,  nagu ka Lilleoks ise. «Nii on see olnud aastaid, naisi toodi Pranglile Neemest juba Eesti ajal,» tõi Lilleoks näite.  

Perekond Proover vahetas elu Pärnumaal Prangli saare vastu.
Perekond Proover vahetas elu Pärnumaal Prangli saare vastu. Foto: Erakogu/ fotograaf Peeter Roots

Pereisa ammune unistus

«Lapsena unistasin üksikule saarele kolimisest – nüüd kolin küll saarele, aga mitte üksikule, vaid Pranglile ja koos perega. Prangli saar on parajalt suur – piisav omaetteolemiseks, on rahu, privaatsust ja vaikust. Aga samas on olemas kool ja lapsesõbralik elukeskkond,» ütles pereisa Gunnar Proover.  Pere soovis leida lastele rahulikku keskkonda. «Kuulasime abikaasaga raadiosaadet Prangli koolist ning see jättis väga hea mulje – meile meeldis õpetajate sõbralikkus,» ütles mees. Ka meeldib uutele saareelanikele, et õed-vennad saavad koos koolis käia.

Pereisa Gunnar Proover ütles Postimehele, et jätkab kaugtööna oma senist ametit reklaamibüroos. Kosmeetiku ametit pidanud pereema mõtleb ilutoa loomisele.  Pere noorim poeg saab varsti viieaastaseks ning kuna saarel lasteaeda pole, siis jääb tema koju. «Eks vanasti olidki suurperede emad kodus,» sõnas värske saareelanik. Esimesse ja teise klassi minevad vennad aga hakkavad õppima koos liitklassis.

«Armastame kogu perega looduses viibida ja linde vaadelda. Abikaasa ja tütar soovivad kohalikku käsitööd tegema õppida. Meie soov on tänapäeva kiire elurütmi juures kogeda midagi teistsugust,» lisas Gunnar Proover.

Üürileping aastaks

Viimsi abivallavanema Jan Trei sõnul sõlmis vald perega maja üürilepingu esialgu üheks aastaks, et pere, vald ja saarerahvas vastastikuses sobivuses kinnitust saaks. Pranglile kolival noorel perel on kolm poissi ja üks tüdruk, kolm last käivad koolis, kusjuures pere kolmas laps läheb kohe esimesse klassi.

«Mul on väga hea meel, et Pranglil kool saab korraga juurde kolm uut õpilast ning saar kaks toimekat täiskasvanut,» sõnas vallavanem. 1. septembril alustab kohalikus koolis õppimist kaheksa last. «Noor, särav ja aktiivne pere annab lootust uuteks tuulteks saarel pikemaks ajaks ning lähitulevikus võib sarnast üleskutset Prangli saarele elama tulla uuesti korrata,» sõnas vallavanem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles