Karuteene Medal teeb Taavi Aasale meelehärmi (2)

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uusehitis Kadriorus Poska tänaval.
Uusehitis Kadriorus Poska tänaval. Foto: Jaanus Lensment

Muinsuskaitse Seltsilt linnaplaneerimise ametile Karuteene Medali andmine on ebaõiglane ja kallutatud, arvab Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas.

«Muinsuskaitse Seltsi hukkamõist tuleb ajal, mil vaid tosinkond päeva tagasi sai Tallinna toetatud Niguliste Rode altari uurimis- ja konserveerimisprojekt Euroopa kõrgeima tunnustuse, Europa Nostra auhinna,» rääkis Aas. «Meie jaoks on selline negatiivne hinnang väga ootamatu, sest selts pole seni meiega mingit kriitilisemat suhtlust pidanud ega ole siiani suutnud väljendada kuigi detailselt, milles küsimus.»

Muinsuskaitse Seltsi juhatus otsustas määrata Karuteene medali Tallinna linnaplaneerimise ametile Tallinna ajalooliste hoonete ja miljööalade kahjustamise eest. Nende hinnangul ei tegeleta miljööalade ja üksikute miljööliselt väärtuslike hoonete kaitsmisega viimasel aastal enam piisavalt.

Aas osutas, et praegu on Tallinna Toomkirikus käimas suur Christan Ackermanni altariseina kaunistuste uurimise projekt, mis viib vaataja kümnekonna meetri kõrgusele tellingutele, see on samuti Euroopa tasemega ettevõtmine.

Linn annab tänavu Tallinnas kirikute renoveerimise toetuseks rohkem raha kui riik. «Alles sel kuul allkirjastasime Kaarli kiriku oreli remondi toetamiseks koostöölepingu, eraldades nendeks töödeks 50 000 eurot. Toetame ka peatselt 300-aastaseks saava Tallinna Kaasani kiriku renoveerimist 50 000 euroga,» selgitas Taavi Aas, kelle hinnangul on kahju, et seda tööd ei märgata ja tekitab pigem küsimuse hindajate motiividest.

«Linnaplaneerimine ongi kompromisside kunst. Me saame pidevat tagasisidet ka selles osas, et oleme miljööaladel hoopiski liiga ranged ega lase linnal areneda. Ka ekspertide poole vaadates valitseb pidevalt olukord, kus on piltlikult öeldes kaks eksperti ja kolm arvamust.» Ta osutas, et arvestades kehtestatud teemaplaneeringut, mis käsitleb miljööalade kaitsetingimusi ning koostamisel olevaid uusi üldplaneeringuid, kus räägitakse miljööaladest, mida varem käsitletud ei ole, ei saa me rääkida, et Tallinnas midagi ei tehta. Ka ei ole Muinsuskaitse Selts esitanud omapoolseid ettepanekuid kaitsetingimuste täiendamisse.

«Me paneme Karuteene Medali raekotta, 2005. aastal saadud Euroopa kõrgeima muinsuskaitsepreemia Europa Nostra auhinna kõrvale,» ütles Aas, kelle sõnul paistab, et inimeste pingutusi hinnatakse pigem välisvaatlejate poolt või alles matusekõnedes.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles