Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Korb ei näe Patarei katuse parandamisel mõtet

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Patarei pealtvaates. Droonipilt näitab ära fordi katuse masendava seisukorra. Pildi ülaservas olev poolkaarekujuline mortiiripatarei on praktiliselt ilma katuseta. Hoone parempoolne osa on kaetud kilega. | FOTO: Liis Treimann

Riigihalduse minister Mihhail Korb ütles riigikogus vabaerakondlaste arupärimisele vastates, et tema haldusalas olev Riigi Kinnisvara AS näeb Patarei merekindluse probleemi lahendusena mitte kompleksile uue katuse ehitamist, vaid detailplaneeringut, mis võimaldaks selle maha müüa.

«Kui juhtkond pöördub ministri poole sellise ettepanekuga, mis on selgelt põhjendatud ja motiveeritud, näitab seda, et selline investeeringuotsus tõstab selgelt kinnisvara väärtust, aitab seda kinnisvara tulevikus parandada ja leida sellele rakendust või teha kasulik tehing, siis kindlasti tuleb selline otsus teha. Aga praegu ma olen saanud Riigi Kinnisvara AS-ilt signaali, et kinnisvara väärtuse tõstmiseks on vaja menetleda edasi detailplaneeringut, mis on praegu töös, on vaja otsida funktsiooni või lahendust, kuidas tervikuna seda hoonet kasutusele võtta. Ma ei ole saanud kinnitust, et konkreetne investeering muudaks olukorra tunduvalt paremaks,» rääkis Korb riigikogus.

«Täna on juhtkonna selge sõnum see, et selle hoone taastamiseks on vaja 60 miljonit eurot. Hoonet on pakutud eri institutsioonidele, riiklikele organisatsioonidele, et sinna elu sisse tuua ja seeläbi teha investeering. Üks konkreetsemaid objekte, mis oli päevakorral, oli kunstiakadeemia, mille osas tehti teistsugune otsus. Aga see otsus on juba tehtud ja tuleb mõelda, kuidas sellega edasi minna. Ma olen teiega absoluutselt nõus, et Patarei merekindlus on väärtuslik objekt, mis vajab kaasamõtlemist, mis vajab korrastamist, mis vajab elu sisse puhumist, sest ta asub praktiliselt vanalinna tsoonis, vanalinna ääres, on atraktiivne, on huvitav ja kindlasti väga hea arengupotentsiaaliga,» lisas ta.

Kochide perekonnale kuulunud Liberty, millest on alles seitse hoonet, on Tallinna kõige terviklikumalt säilinud suvemõisakompleks. Pildil on kompleksi kõige suurem villa, millest kavandati esindushoonet riigipea külaliste vastuvõtmiseks. / Sander Ilvest

Arupärijad soovisid teada ka seda, milline on RKASi edasine tegevuskava Liberty mõisakompleksiga, mis eraldati vabaõhumuuseumist ja anti RKASi portfelli ning mille restaureerimisest presidendi residentsina presidendi kantselei nüüd loobus.

«Tõesti, alles hiljuti andis presidendi kantselei teada, et ei soovi kasutada Liberty mõisakompleksi presidendi residentsiks ja tulenevalt sellest RKAS peab leidma sellele objektile uue kasutuse,» ütles Korb.

Ta rääkis, et niisugustel juhtudel pöördutakse kõikidele valitsuse haldusala asutuste poole küsimusega, kas neil on soov selle hoone või kompleksi kasutamiseks. «Kui sellist soovi ei ole, siis võidakse hoone panna mittevajalike objektide nimekirja ja katsuda võõrandada. Loodan, et nii kaugele see asi ei lähe, sest mitmelt poolt on tulnud signaale, et on potentsiaalne huvi selle objekti vastu ja võib juhtuda, et me leiame sellele objektile uue kasutuse. Aga küsimusele konkreetset vastust ma hetkel anda ei saa, sest ükski riigiasutus ei ole veel konkreetset seisukohta esitanud,» lausus minister.

Korbi sõnul on Liberty võimalike arengusuundade nimekirjas kaalumisel Eesti Vabaõhumuuseumi soov kompleks avalikku kasutusse tagasi võtta. «Jutuks on olnud riigile esindus- ja külalistemaja ehitamine. Liberty võiks sobida ka mõne välissaatkonna residentsiks ja asukoht Rocca al Mare kooli kõrval suunab analüüsima võimalust arendada kompleks lasteaiaks või muuks sotsiaalse kasutusega hooneks. Need on neli põhilist suunda, kuhu võib asi areneda. Aga ikkagi, iga juhtumi puhul peab olema esiteks konkreetne organisatsioon, kes seda soovi avaldab, ja teiseks, meil ei ole ühtegi ametlikku kinnitust või ametlikku pöördumist, et jah, me näeme sellele mõisale sellise funktsiooni. Kas seda peab tegema kultuuriministeerium või haridusministeerium või see peaks olema mingi välissaatkond või välisesindus, kes pöördub konkreetse küsimusega, seda näitab aeg,» rääkis Korb.

Tagasi üles