Süüriast pärit naine on põletushaavade tõttu üliraskes seisundis

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuvast Majaka tänava korterist viidi eile õhtul kella 17.30 paiku haiglasse põletushaavade tõttu üliraskes seisundis 22-aastane naine, kes on Eestisse toodud Süüria sõjapõgenik ning 2,5-aastase lapse ema.

Politsei ja prokuratuur andsid täna ajakirjanikele juhtunust ülevaate. Alustatud on kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb raskete tervisekahjustuste tekitamist ettevaatamatusest.

Hetkel ei ole selge, mis eile Lasnamäe korteris, põgenikepere kodus täpselt juhtus. Naisel on väga rasked põletushaavad ja tema seisund on kriitiline, mistõttu pole teda võimalik ka üle kuulata.

«Mis temaga täpsemalt juhtus, seda ta meile kahjuks ise öelda ei saa, sest ta on teadvuseta, väga raskes seisundis haiglas. Vigastused sai ta endale kodus ja selle juures viibis tema 19-aastane abikaasa ning tema 2,5-aastane laps,» rääkis Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Saskia Kask.

Politsei ja prokuratuuri kinnitusel on laual kolm varianti. Neist ükski pole hetkel kaalukam.

«Esiteks võis tegemist olla õnnetusega. Teiseks võis tegemist olla enesetapukatsega. Kolmandaks võis tegemist olla kuriteoga,» ütles Kask. «Aga kordan veel, et kõik need kolm varianti on võrdselt laual ning politsei teeb kõvasti tööd, et välja selgitada, mis tegelikult juhtus,» lisas ta.

Teada on, et inglise keelt kõnelev süürlanna kutsus endale abi ise. «Ilmselt tulenes see sellest, et tema abikaasa inglise keele tase on väga nõrk, eesti keelt ta loomulikult ei osanud,» ütles Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Roger Kumm.

Pole viiteid, et naine oleks varem suitsiidi üritanud. Politsei kinnitusel oli perekond aktiivselt kontaktis tugiisikuga.

Proovis kustutada

Välistada ei saa ka kuritegu, mille sel juhul sai toime panna ainult naise abikaasa, kes oli abi saabumisel naise kõrval ja politsei kinnitusel oli üritanud teda ka veega kustutada. 19-aastane süürlane peeti eile 48 tunniks kinni, kuna mõningad tema ütlused on vastuolulised, eluliselt ebausutavad. Mees oli šokis ning tema ütlusi uurijatele peab vahendama tõlk.

«Tema ütlused ongi praegu kontrollimisel ja ma ei saa avaldada, mida ta täpselt juhtunu kohta rääkis,» ütles prokurör.

Paaril on 2,5-aastane laps, kes on täna spetsialistide hoole all.

Kõik proovid on sündmuskohalt võetud, kuid nende tulemused ei ole veel teada. Nii pole praegu selge, kas süütamise korral kasutati näiteks mõnda põlevvedelikku.

On võimalik, et tegu on ka õnnetusega, sest see juhtus köögis gaasipliidi vahetus läheduses. Naisel oli seljas rüü, mis võtab kergesti tuld.

Politsei kinnitas, et varem pole selle perekonnaga mingeid probleeme olnud.

Tegemist on mullu juunis Kreekast Eestisse toodud põgenikega. Kokku on Eesti aasta jooksul ELi rändekava raames vastu võtnud 107 Süüria, Jeemeni ja Iraagi kodanikku, neist valdav osa on toodud Kreekast.

Suurim mure on suur tähelepanu

Postimees intervjueeris Lasnamäel elavaid kvoodipõgenikke mullu septembris, ent tegemist polnud Süüria perekondadega. Pagulased rääkisid, et kõige raskem on see, et nad ei valda inglise keelt ja paistavad siin rahva seas välja. «Teatud paikades, nagu Lasnamäel, kui lähed õhtul välja, võib sul probleeme tekkida. Kui jalutad lihtsalt edasi, tegeled oma asjadega ega suhtle inimestega, siis probleeme ei tule. Kui istud kusagile... Kreekas on see täitsa tavaline, mine kuhu tahes, sa ei paista silma. Siin tullakse küsima, kust sa pärit oled, miks sa siin oled ja miks sa koju ei lähe,» räägiti muu hulgas oma elust Tallinnas.

Perepeade kõige suurem soov oli leida töö.  

Mullu novembris võeti vahi alla Haapsalus elava Süüria perekonna isa. Väidetavalt ähvardas mitu kuud Eestis elanud mees 12. novembril oma naise ära tappa. Prokuratuuri kinnitusel viibib inimene täna jätkuvalt vahi all ja kohus hakkab asja arutama mais.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles siis Postimehele, et tugiisikud saavad kultuuriliste erinevuste koolitusi, lisaks pakutakse tugiisikutele mitmesuguseid täienduskoolitusi. Üks täienduskoolitus, mille tugiisikud on sel aastal saanud, on lähisuhtevägivalla märkamine ja sellest teavitamine.

Copy
Tagasi üles