Lukas: Tallinna koolikatsemäärus on väga segane
15. märts 2011, 16:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul on Tallinnas 1. klassi katsed säilitav värske määrus lapsevanematele olulistes küsimustes nii segane ja tõlgendamisvõimalusterikas, et selguse saab majja alles konkreetsete kaebuste ja otsuste põhjal.
«See tähendab, et kooli vastuvõtmise tegelik korraldus hakkab olulisel määral koosnema erinevates koolides eri olukordades loodavatest pretsedentidest,» ütles Lukas Postimees.ee’le, märkides, et see teeb murelikuks.
Tema sõnul jääb määruses segaseks näiteks see eliitkoolide puhul üsna tavaline olukord, kus ühte kooli soovib õppima asuda rohkem õpilasi, kui on seal kohti.
Määruses on kirjas, et isiku taotluse alusel arvatakse isik õpilaskandidaadiks kooli vastuvõtu tingimuste ja korra kohaselt.
«Mis on selle vastuvõtu tingimuste ja korra sisu, jääb praegu selgusetuks,» tõi minister välja.
«Kas kooli vastuvõtutingimused ja kord võib seada mingeid täiendavaid tingimusi õpilaskandidaadiks arvamisel, näiteks sisseastumiskatsed? Sellele määrus praegu vastust ei anna.»
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütles siiski tänasel pressikonverentsil, et kõnealune punkt lubab koolidel sisseastumiskatseid teha.
Ta tõi välja, et siin tekib huvitav vastuolu, kus ühtpidi õigustab linn uut korda vanemate valikuvabadusega, kuid teisalt on õpilaskandidaadiks arvamine määruses seotud kooli vastuvõtutingimuste ja -korraga, mis ei pruugi lähtuda üksnes vanemate soovist.
Lukase sõnul on Tallinn järginud tõenäoliselt formaalselt seadust, kuid pole kindel, kas see on kõige paremini kooskõlas riigikogus kokku lepitud seaduse mõttega, sest annab ilmselt võimaluse korraldada katseid kõigis koolides.
«Kuigi, on muidugi ka võimalus asuda õppima ilma katseteta linna pakutud kooli – igas klassis peab sellistele õpilastele olema varutud vähemalt kaks kohta. Kas see on aga piisav elukohajärgsuse printsiibi realiseerimiseks, on küsitav,» märkis minister.
Lukas pani linnale südamele, et ei jätkuks koolide omavaheline vastandamine mõistaandmisega – kui osa koole peetakse headeks, on ülejäänud keskpärased või halvad.
«Eesmärk ei saa olla ühe osa koolide õpilaskonna totaalne valimine ja seega ülejäänud koolide tähelepanuta jätmine. Püüdlema peaks ikka selle poole, et kõik omavalitsuse koolid oleksid õpilastele head,» lisas ta.
Tallinn võttis eile vastu määruse, mis reformib esimesse klassi astumise korda. Selle kohaselt säilivad Tallinna koolides esimese valikuna kooli soovi korral koolikatsed, kusjuures nüüd võivad kõik Tallinna lapsed kandideerida kõikidesse pealinna koolidesse. Kandideerimiseks on vaja vaid lapsevanema avaldust.
Teisena arvestatakse lapse elukoha kaugust koolist ja seda, kas tema õed-vennad õpivad samas koolis. Järgnev kriteerium on see, milline laps on elanikeregistris sama aadressiga kauem olnud.
Lapsed, kes sellest kadalipust hoolimata endale kooli ei leia, paigutatakse kodule lähimasse kooli, kus on veel vabu kohti.