Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Teletornist saab varsti teha paarikilomeetrise õhulennu

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Teletorni vaateplatvormile rajatakse klaasist kuup, milles saab 175 meetri kõrgusel justkui otse õhku astuda ja alla maapinnale vaadata. | FOTO: Koko Arhitektid

Tallinna teletorni arenduse järgmine etapp näeb muu hulgas ette 175 meetri kõrgusel asuva klaasplatvormi rajamist ning võimaluse mööda trossi tornist paari kilomeetri kaugusele Pirita ürgorgu liuelda.

Teletorni juhataja Riina Roosipuu sõnul on teletorni sihtasutus leidnud endale Eesti turismimaastikul kindla koha. «Igal kevadel toimub meil trepijooks, millel osaleb jooksjaid üle maailma ja mis on olnud üks maailma karikasarja etappe. Igal suvel tähistame teletorni sünnipäeva koos base-hüppajatega,» rääkis Roosipuu.

Ta lisas, et teletorn on täna oma umbes 160 000 külastajaga aastas kindlalt Eesti kolme enimkülastatud turismiatraktsiooni hulgas Lennusadama ja Ahhaa keskuse kõrval, kuid selle positsiooni hoidmiseks tuleb iga päev tööd teha.

Lähiajal avab teletornis uksed uus söögikoht. «Esimesed viis aastat tegutses siin üks restoran. Sel suvel korraldasime uue perioodi jaoks konkursi ja leidsime restoranile uue operaatori – Kratt Resto OÜ, kelle kontseptsioon on rohkem suunatud kohalikele inimestele. Nad tahavad olla popp kohalik restoran, kuhu tuleb ka välismaalane,» rääkis juhataja.

Koostöös arhitektibürooga KOKO Arhitektid, kes tegi teletorni renoveerimise projekti, kavandab teletorn ka uut 21. korruse püsinäitust. Uus ekspositsioon keskendub e-Eesti saavutustele ja nende parimate näidete väljatoomisele mängulises vormis. Ekspositsiooni läbides saab külastaja võrdlevat tagasisidet iseenda e-rakenduste kasutamise edumeelsuse kohta.

Teletorni uus püsinäitus eksponeerib e-Eesti saavutusi. | FOTO: Koko Arhitektid

KOKO Arhitektide loovjuhi Andrus Kõresaare sõnul on teletorni juures mõeldud paljudele aastatele ning alates 2013. aastast kogunenud mõtted on nüüd lõpuks struktureeritud ja jõuavad avalikkuse ette.

Nii võetakse aktiivsemasse kasutusse teletorni maa-ala, kus praegu on küll mõni mänguväljaku element, kuid mida saab senisest tunduvalt paremini kasutada. Kõresaare sõnul lähtub väliala kujundamise idee kosmose teemast, kus teletorn täidab päikesesüsteemis lendava kosmoselaeva rolli. Teletorn saab olema keskmes ja ümber selle on ülevalt alla vaadates näha laigud, mis kujutavad päikesesüsteemi planeete. Päikesesüsteem on vaadeldav ülevalt tornist ja selle kaudu on võimalik anda lastele üldisi teadmisi maailmaruumist ja Maa asukohast päikesesüsteemis.

Teletorni väliekspositsioon hakkab koosnema «planeetidest», kuhu saab sisse minna ja midagi teha. | FOTO: Koko Arhitektid

«Kui maa peal nende «planeetide» juurde minna, siis on nad kõik omamoodi atraktsioonid, mis lähtuvad vastava planeedi eriomadustest. Näiteks Saturni ümber on rõngad ja mõnesse planeeti saab ka sisse pugeda ja seal midagi teha,» rääkis Kõresaar.

Klaaskuubik, kust saab otse alla maapinnale vaadata. | FOTO: Koko Arhitektid

Peale selle on kavas veel puhtalt adrenaliinipõhised kõrgusega seotud atraktsioonid, mille taolisi pole Eestis varem nähtud.

«Need võiksid olla täiendav põhjus, miks üldse teletorni tulla. Üks selline asi on planeeritud klaasist kuubik, mille sees saab minna üle katuseserva. Täna on võimalik serval kõndida nii, et külastaja paneb rakmed külge, ta on turvaliselt kinnitatud, saab minna platvormi välisservale ja seal kõrgusest närvikõdi kätte saada. Aga see on keeruline, nõuab ettevalmistust ja see piirab seda kasutavate külastajate arvu,» ütles Kõresaar. Lihtsam võimalus kõrguse tunnetamiseks on tema sõnul üle platvormi serva ulatuv klaaskuubik, mille klaaspõranda tõttu saab justkui üle platvormi serva astuda, seista 175 meetri kõrgusel õhus ning sealt otse alla vaadata. Nendele, kellele see piisavalt närvikõdi ei paku, on mõeldud Zipline ehk mööda topelttrossi laskumine 175 meetri kõrguselt. Laskumine ei toimu mitte vertikaalselt alla, vaid üsna laugelt, nii et atraktsiooni kasutaja maandub tornist umbes 1800 meetri kaugusel. Sealt jõuab ta mööda 2,2 kilomeetri pikkust kaunis looduses kulgevat tähistatud rada tagasi.

Zipline võimaldab teletornist trossi abil üle Pirita jõe ürgoru ligi kahe kilomeetri kaugusele liuelda. | FOTO: Koko Arhitektid

«Laskumine toimub väga lauge nurga all üle Pirita jõe ürgoru, ületades kaks korda ka Pirita jõe. Laskumise aeg on piisavalt pikk, et selle jooksul saab nautida nii lendamise tunnet kui ka sealt avanevat vaadet. See on kindlasti atraktsioon, mille sarnast ei ole praegu ei Eestis ega lähiriikides,» ütles Kõresaar.

Igasugune meelelahutus pole siiski mitte teletorni põhi-, vaid kõrvaltegevus. Teletorni omaniku, ASi Levira juhatuse esimehe Tiit Tammiste sõnul ehitati teletorn 1979. aastal ikkagi selleks, et edastada telepilti ja raadiosignaali. «Seda teeb ta tänaseni. Tornitipp on tänagi antenne täis ja sealt levivad praktiliselt kõik vabalevi kanalid. Sealtkaudu liigub ka umbes pool meie tänastest raadiokanalitest, mis Tallinna piirkonnas tegutsevad,» rääkis Tammiste.

Väga oluline on tema sõnul ka teletorni kelder. Kui räägitakse andmekeskustest, imetletakse alati soomlaste ja rootslaste kalju sisse raiutud andmekeskusi, mis olevat hästi turvalised. Teletorni all on andmekeskus, mis asub kaheksa meetrit maa all ja mida ümbritseb 20 000 tonni betooni. See on minu meelest veel turvalisem, kui need Skandinaavia keskused,» ütles Tammiste.

Tagasi üles