Presidendi kantselei otsustas loobuda president Toomas Hendrik Ilvese ametiajal tehtud plaanist renoveerida Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleks enam kui nelja miljoni euro eest presidendi ametlikuks residentsiks.
Presidendi kantselei ei soovi Liberty mõisa residentsi rajada (10)
8. veebruar 2017, 16:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellisel kujul ei ole president Kersti Kaljulaidi jaoks Liberty mõisa vaja, ütles presidendi kantselei avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe BNSile. Tema sõnul elab president Nõmmel ja töötab Kadriorus, mistõttu puudub vajadus uue kompleksi järele.
Lisaks tõi Linnamäe välja, et tõenäoliselt on Eesti rahvale oluline, et president viibiks võimalikult palju Kadriorus. Külaliste võõrustamiseks on väiksemate sündmuste jaoks võimalik kasutada Kadrioru lossi ja suuremate sündmuste jaoks näiteks Kadriorus asuvaid Eesti Kunsti Muuseumi (Kumu) hooneid, rääkis pressiesindaja.
Kirjas rahandusminister Sven Sesterile teatab presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo, et presidendile uue residentsi rajamine pole mõistlik. Samuti märgib Riisalo, et presidendi kantselei ei vaja seega residentsi rajamiseks ega ka kasutamiseks eraldatud raha, mida oli algselt ette nähtud summas 4,4 miljonit eurot.
Viimaks soovib Riisalo hüvitada tehtud kulutused Riigi Kinnisvara ASile (RKAS), mis Toomas Hendrik Ilvese presidendiks olemise ajal sõlmis lepingu presidendikantseleiga Liberty mõisakompleksi renoveerimistöödeks.
RKAS on valmis Liberty kompleksi maha müüma
Kuna presidendi kantselei teavitas otsusest loobuda presidendi residentsi rajamisest Rocca al Maresse, siis vabaneb selleks otstarbeks reserveeritud kinnistu, ütles RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm BNSile.
«Riigivalitsemiseks mittevajalik vara kuulub reeglina võõrandamisele, kuid enne edasise tegevuskava koostamist küsime rahandusministeeriumi arvamust.»
2014. aasta alguses astus presidendi kantselei läbirääkimistesse RKASiga, et ehitada Liberty mõisakompleksist modernne hoonekompleks, kuhu kava järgi oleksid tulnud presidendi esindus- ja eluruumid. Lisaks oleks residents pidanud võimaldama võõrustada väliskülalisi.
Kompleksi renoveerimine hakkas venima riigihangete läbikukkumise tõttu. Algselt pidurdus projekteerimishange ja seejärel nurjus ehitushange. Ehitushange nurjus, sest kõik laekunud pakkumused ületasid ehitamiseks ette nähtud 4,4 miljoni euro piiri. Venimise tõttu ei jõudnud kantselei Ilvese presidendiks olemise ajal hoone rajamist otsustada, mistõttu ehitamisotsuse langetamine jõudis president Kersti Kaljulaidi lauale.
Kokku 68 806 ruutmeetri suurusel kinnistul asub seitse hoonet ja Vana-Liberty hoone vundament. Hooned anti 2014. aasta alguses üle RKASile. Varasemalt olid need vabaõhumuuseumi kasutuses.
Kochide perekonnale kuulunud Liberty suvemõisakompleks on Tallinna kõige terviklikumalt säilinud suvemõis, samuti oluline 18.–20. sajandi sotsiaalmajandusliku elukorralduse näide. Kolme Eesti arhitektuuri- ja kultuuriajaloolise tähtsusega mälestisega – Egon Kochi suvila, Egbert Kochi suvila ja Daheimi maja – kompleksi kuuluvad hävinud Vana-Liberty maja, Vana-Liberty maja jääkelder, pesuköök, majahoidja elamu, aednik Jaulo maja, Daheimi maja, Daheimi kelder ja Egon Kochi garaaž.
Kochide perekonna ajalugu algas Liberty alal 1822. aastal, mil Gustav Alexander Koch abiellus Karl Friedrichi tütre Caroline Elisabeth von Strahlborniga, saades territooriumi omanikuks. G. A. Koch töötas muu seas Tallinnas notarina, rae sekretärina, raehärrana ja rae advokaadina.