Tallinna ringkonnakohus tühistas tänase otsusega Harju maakohtu otsuse, millega mõisteti Tallinna kesklinnas 13 vigastatuga suuravarii põhjustajale Oliver Kobingule vaid tingimisi karistus, ja saatis noormehe kuueks kuuks reaalselt vangi.
Ringkonnakohus saatis Tallinna suuravarii põhjustaja ikkagi vangi
12. jaanuar 2017, 14:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakohus tunnistas mullu oktoobris Tallinna kesklinnas 13 vigastatuga suuravarii põhjustanud 23-aastase Oliver Kobingu (varasema eesnimega Gregor) süüdi ja mõistis talle tingimisi vanglakaristuse. Kannatanud kaebasid aga kohtuotsuse edasi, sest soovisid noormehele reaalset vangistust.
Loe lisaks: Tallinna suuravarii kannatanud ei lepi kohtuotsusega ja Suuravariis raskelt viga saanud Mercedese juht peab õnnetuse põhjustaja karistust liialt leebeks
Ringkonnakohtu uue otsusega kuulub Kobingule mõistetud kahe aasta ja kaheksa kuu pikkusest vangistusest reaalselt ärakandmisele kuus kuud vangistust. Ülejäänud vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui Kobing ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi.
Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata.
Ringkonnakohus: Kobingust ei saa rääkida kui õiguskuulekast noorest inimesest
Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis täielikult arvestamata nii teost lähtuva süü suuruse kui ka osaliselt süüdlase isikut puudutavad andmed, kohaldades ebaõigesti materiaalõigust, mis tõi kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse.
Materiaalõiguse väär kohaldamine andiski aluse maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks ja ringkonnakohtu tühistatud osas uue otsuse tegemiseks.
Ringkonnakohtu teatel jättis maakohus Kobingut puudutavate andmete osas arvestamata, et tal oli kehtiv väärteokaristus ja seda just liiklusalase rikkumise eest, mis oli toime pandud päev enne kuriteo toimepanemist. Nimelt ei andnud ta mootorsõidukit juhtides teed ülekäigurajal teed ületanud jalakäijatele, tekitades liiklusohtliku olukorra.
Isiku korduvast liiklusnõuete rikkumisest saab kohtu hinnangul järeldada tema allumatust korrale. Seetõttu leidis ringkonnakohtu kolleegium, et antud juhul pole alust rääkida Kobingust kui õiguskuulekast noorest inimesest, kuna ta on korduvalt seadnud liikluses ohtu teiste inimeste elu ja tervise.
Ringkonnakohus märkis, et niinimetatud šokivangistuse kohaldamine on mõeldav vaid neile, keda pole varem vangistusega karistatud, nagu on see Kobingu puhul. Kohus lisas selgituses, et nn šokivangistusega taotletakse eripreventiivset eesmärki inimese suhtes, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud. Seetõttu pidaski ringkonnakohus põhjendatuks, et osa vangistusest peab kuuluma reaalselt ärakandmisele.
Otsusele võib esitada kassatsiooni riigikohtule 30 päeva jooksul.
Prokuratuur: reaalne vanglakaristus on igati õigustatud
Põhja ringkonnaprokuratuur teatas, et on rahul tänase ringkonnakohtu otsusega, mis mõistis mehele sarnase karistuse, nagu prokuratuur varem maakohtult taotles.
«Kuigi prokuratuuril puudus lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse edasikaebamise võimalus, toetas prokuratuur kannatanute apellatsiooni igati, sest on seisukohal, et selliste süütegude puhul on reaalne vanglakaristus õigustatud,» ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Urmas Glase.
Kannatanute esindaja: lahend on õiglane, otsust me ei vaidlusta
Kannatanute esindaja, vandeadvokaat Indrek Sirk ütles Postimehele, et kannatanud peavad ringkonnakohtu lahendit õiglaseks ega kavatse seda vaidlustada.
Ta meenutas, et kannatanud vaidlustasid maakohtu otsuse, kuna nende arvates oleks pidanud kohus sellise teo toime pannud inimese vähemalt mõneks kuuks ühiskonnast eraldama ehk mõistma šokivangistuse.
«Oliver Kobing mitte lihtsalt ei põhjustanud liiklusõnnetust, vaid ületas lubatud kiirust rohkem kui kaks korda, sõitis punase tulega ristmikule ning oli ka joobes,» toonitas Sirk, et need on raskeimad liiklusnõuete rikkumised, mis sagedasti viivad liiklusõnnetuseni ka eraldiseisvana.
Kobing ei ole vandeadvokaadi sõnul kannatanute ees tegelikult kahetsust avaldanud ega ole ka mitte mingil viisil kannatanutele kahju hüvitanud või neile abi pakkunud. «Kobing on küll ühte kannatanut haiglas külastanud ja on kohtu ees avaldanud kahetsust, kuid see ei ole kannatanute hinnangul siiras,» lisas Sirk.
Kannatanud taotlesid ringkonnakohtul hinnata ka väljamõistetud hüvitiste õigsust, kuid ringkonnakohus leidis, et hüvitised on õiglased. Kuivõrd mittevaralise kahju hüvitis määratakse kohtu õiglasel äranägemisel ning ka ringkonnakohus on asunud sellisele seisukohale, siis tuleb kaitsjate esindaja sõnul hüvitised lugeda õiglaseks.
Maakohus: karistuse mõistmisel ei saa olla eesmärgiks kättemaks
Harju maakohus mõistis mullu 24. oktoobril Kobingu süüdi mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud mitmele inimesele raske tervisekahjustus ning määras talle karistuseks nelja-aastase tingimisi vangistuse.
Lühimenetluse tõttu vähendati karistust kolmandiku võrra, seega jäi lõplikuks karistuseks kaks aastat ja kaheksa kuud. Seda ei pöörata täitmisele, kui Kobing ei pane kolme aasta jooksul toime uut kuritegu.
Lisakaristusena võeti noormehelt kaheks ja pooleks aastaks juhtimisõigus. Veelgi enam, noormees ei tohi kolme aasta jooksul tarbida alkoholi ja ta peab osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammis.
Lisaks peab Kobing hüvitama tsiviilhagid kogusummas 45 000 eurot 2019. aasta 24. oktoobriks. Ühtlasi peab ta tasuma riigi tuludesse menetluskulud 2714,40 eurot ositi 12 kuu jooksul. Süüdimõistetult mõisteti osaliselt välja ka kannatanute menetluskulud, mis on kokku 4000 eurot.
Prokurör Rainer Amur soovinuks, et kohus mõistaks süüalusele kaheksa kuud šokivangistust, ent maakohus ei pidanud sellist karistust õigeks. Kohtunik põhjendas kohtusaalis otsust ette lugedes, et juhtunust on möödas juba poolteist aastat ning Kobing on selle aja jooksul käitunud igati seaduskuulekalt.
Kohtunik märkis, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud, tehtut kahetsenud ja teo raskusest aru saanud ning ka oma viimases sõnas ütles Kobing, et ei möödu päevagi, kui ta tegu ei kahetse ning on nõus tegema kõik, et kannatanutele tehtu heastada.
Kohtuniku sõnul ei saa karistuse mõistmisel olla eesmärgiks kättemaks, vaid isiku õiguskuulekasse ellu pööramine seaduses sätestatud mõjutusvahenditega ning seda eesmärki ei saavutata mitte ainult vabaduskaotuslike vahenditega. Mõistetavalt ei ole kannatanute seisukohalt ükski karistus piisavalt karm, ent Kobing on noor mees, kellel on sisuliselt terve täiskasvanu elu ees, põhjendas kohtunik.
Loe lisaks:
Süüdistuse kohaselt juhtis alkoholi tarvitanuna, kuid mitte kriminaalses joobes Kobing tunamullu 16. mail hommikul kella 9.30 paiku mootorsõidukit BMW, liikudes Tallinnas mööda Tartu maanteed Liivalaia tänava poolt Peterburi tee suunas. Asudes keelava fooritule ajal ületama Tartu maantee ja F. R. Kreutzwaldi tänava reguleeritud ristmikku, sõitis ta otsa Tartu maanteele lubava fooritulega vasakpööret teinud mootorsõidukile Mercedes-Benz, mida juhtis Eve. Kokkupõrke tulemusel paiskusid mõlemad mootorsõidukid üle Tartu maantee keskel oleva ohutussaare, kus viibisid jalakäijad.
Viimase kümne aasta ühes suuremas avariis sai vigastada 13 inimest, neist neli raskelt. Käesolevas kriminaalmenetluses arvestataksegi neid nelja kannatanut, ehkki kokku oli avariipaigas jalakäijatena ja autodes ohus 16 inimest. Kergemaid vigastusi sai üheksa inimest, nende seas kolm last.
Ekspertiisi hinnangul sõitis Kobing 50 km/h alas 103 km/h. Noormees oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, ent mitte kriminaalses joobes, nagu ekspertiisist selgus. Tal tuvastati alkoholi piirmäära ületamine (0,55 mg/g), mis on väärteole vastav tegu.