Postimees.ee avaldab Tallinna haridusameti juhi Andres Pajula vastuse pealinna koolidirektorite täna tehtud avalikule pöördumisele, milles nad kritiseerivad tema juhtimisstiili ja suhtlemisviisi.
Pajula: lähtun edaspidigi koostööpõhimõttest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Demokraatlikus ühiskonnas on kõigil inimestel õigus oma arvamusele ja selle avaldamisele. Seda tegid ka Tallinna koolijuhtide esindajad oma tänases avalikus pöördumises. Siiski on see pöördumine üllatav, sest haridusamet on teinud haridusasutusi puudutavad laiapõhjalised otsused koostöös nende juhtide, juhtide ühenduste või juhtide ühenduste eestseisustega.
Haridusameti juhatajana pean oluliseks ka edaspidi jätkata kinnipidamist koolijuhtide ühendusega sõlmitud, protokollitud ja allkirjastatud kokkulepetest, vajadusel muudetakse neid kahepoolselt. Ma ei pea õigeks eelistada ühe või teise kooli huvisid enamuse huvidele. Samuti pean jätkuvalt oluliseks eelarve- ja töödistsipliini ning muude kehtestatud kordade täitmist, nagu iga asutuse juht seda teeks.
Mis puudutab kirjas välja toodud karistamist, siis jah – koolijuhte on rikkumiste puhul karistatud, kuid see on äärmuslik ja harva esinev juhtum. Seda näitab ka kirja sisu, kus alates 2008. aastast viidatakse vaid kahele karistusele. Pigem on alati püütud koostöös leida lahendused probleemidele ning haridusamet on pakkunud tuge rasketes olukordades. Karistused on olnud tingitud eelarve- või töödistsipliini rikkumisest. Viimati sai karistada koolijuht, kes ületas eelarvet ligi 700 000 krooniga.
Ka kriitika alla sattunud palgasüsteemi loomisele eelnesid põhjalikud arutelud Tallinna Koolijuhtide Ühendusega. Tänases pöördumises on aga seda süsteemi siiski teravalt kritiseeritud. Selle palgasüsteemi loomisel haridusameti poolt kahe aasta eest oli eesmärgiks maksta koolijuhtidele palka tulemuspõhiselt, võttes arvesse nii õppetööd, õpilaste arvu koolis, majandamist kui ka muid faktoreid. Palga maksmisel on aluseks eelmise õppeaasta tulemused. Selles kõiges lepitigi koolijuhtide ühendusega kokku. Võib-olla oli sellise süsteemi kehtestamine tõesti viga ning oleksime pidanud jätkama palga maksmist ühesugustel alustel ja võrdselt (max 22 000), lähtudes vaid õpilaste arvust – ehk oleks see aidanud ära hoida solvumisi, mis tõenäoliselt on ka praeguse pöördumise üheks oluliseks ajendiks.
Rääkides õppevahendite ostmiseks eraldatud riigieelarvelistest vahenditest, siis see raha on täna koolidele jagatud ja neil on võimalik seda vastavalt sihtotstarbele kasutada. Kuid ka selles osas, nagu igasuguste eelarvevahendite puhul, on oluline jälgida otstarbekuse põhimõtet. Kui on õppevahendeid, mida kõik või enamik koole soovib, on mõistlik korraldada riigihange, et saada need vahendid soodsamalt ning seega võimalused maksimaalselt ära kasutada. Seepärast ootabki haridusamet koolijuhtidelt vastavat tagasisidet ja ettepanekuid. Kahtlusel, et raha kulutatakse põhjendamatult, ei ole kindlasti alust.
Olen siiani oma töös lähtunud koostööpõhimõttest ja lähtun ka edaspidi. Täna hommikul kohtusin koolijuhtide ühenduse eestseisusega, et tekkinud olukorda arutada. Ka nende jaoks oli selline avalik pöördumine üllatav, sest koostöö on olnud tihe.
On selge, et koostööd saab alati paremaks muuta. Igas kollektiivis võib töö käigus tekkida lahkarvamusi, kuid ma ei pea õigeks siseküsimusi avalikult meedias arutada. Leian, et probleemid tuleb lahendada läbirääkimiste laua taga ja asjaosaliste vahel. Ka sel korral olen saatnud avaliku pöördumise algatanud koolijuhtidele kutse, et nendega aruteluks kohtuda.
Andres Pajula
Tallinna Haridusameti juhataja