Kommunaalameti juhataja: uputust pole võimalik ette ennustada (2)

Marian Võsumets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann ütleb videointervjuus Postimehele, et seda, kas Laagna teel või Tartu maanteel tuleb vihma tõttu uputus, pole võimalik ette ennustada ning reeglina saab tegeleda vaid tagajärgedega.

Tallinna Vee esindajad käisid kommunaalametis eilsete uputuste kohta aru andmas. Mida neil öelda oli?

Me kuulasime, milline oli nende võimekus oma tööd teha ja praegu tundub küll, et torud olid vett täis, pumplad töötasid. Vaatasime ka graafikuid, et kui palju vett mõne tunni jooksul taevast alla tuli – päris niisugust taset ei ole siin aastate jooksul olnud.

Tallinna Vesi ise mõõdab sademevee hulkasid kolmes kohas. Ja see, mis tuli maha veepuhastusjaama juures ja Punasel tänaval, see oli ikka muljetavaldav hulk.

Kas eilset tänavapilti võib Tallinna Veele pahaks panna või nende võimekus ongi piiratud ja selline pilt jääbki korduma?

Ei, ma ei usu, et see korduma jääb. Aga tegelikult oli see veehulk ikkagi tõeliselt suur. Iseküsimus on see, et on ilmselt mõned kohad, mida annab analüüsida ja kus näiteks Kadriorus seoses Ülemiste ristmiku sadevee juhtimisega tuleb koos projekteerijaga üle vaadata mõned kaevud ja võib-olla muuta läbimõõtusid, sest ka Kadriorg ujus ju päris võimsalt. Seal ilmselt on võimalik mõningaid tehnilisi muudatusi teha.

Ka Liivalaia ja Tartu maantee ristmikul Stockmanni ees pole varem sellist uputust olnud. Mis seal viltu läks?

Seal vist ei olnudki midagi valesti, lihtsalt vee hulk oli liiga suur.

Tallinna Vesi on öelnud, et kanalisatsiooni pole mõtet võimsamaks ehitada, sest see ei tasuvat rahaliselt ära. Kas inimesed jäävadki selle tõttu kahjusid kandma?

Kahjusid on mitut sorti. Ühed kahjud on sellised, kus mõni juht sõitis päris jõuliselt päris sügavasse vette ja tekitas sellega sisuliselt ise endale kahju. Teine asi on see, et peaks olema rohkem võimekust, et niisugustel puhkudel kiiresti liiklust piirata.

Missugune on plaan kanalisatsiooni võimsamaks ehitamise osas?

See ongi analüüsimise koht. Me tegime kunagi ühe sadevee skeemi, mis on seotud Mõigu poldriga ja seoses uute ehitustega, kus on vaja sadevett rohkem ära juhtida, võtame uuesti välja selle skeemi, mille kohaselt peaksid sadeveed Soodevahe kraavi kaudu jõudma lõpuks Pirita jõkke. See on ilmselt üks suund, millesse me nüüd hakkame panustama, kui me oleme analüüsi ära teinud ja oleme ka ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava uuendamas. Me töötame selle läbi, see on rahaliselt küll üsnagi mahukas asi, aga kui Tallinna linn peab edasi kasvama ja arenema, siis ilmselt on see üks suund, millega tuleb tegeleda. Tõsi küll, on olemas ka üks teine, niinimetatud Seewaldi sadevee kollektor, mis on ka aeg-ajalt jutuks olnud. Ka seda tuleb vaadata, aga siin ongi analüüsi koht, et kust me saame kiiremini parema tulemuse.

Mis on lahti Ülemiste keskusega, kus eilne uputus polnud esimene? Kas on mõistlik anda ehitusluba sellistele suurtele ehitistele, mille juures on ka suured asfalteeritud parklad ja veel on võrdlemisi vähe äravoolamise võimalusi?

Selle kohta ütleb Tallinna Vesi praegu üsnagi õiged sõnad, et kinnistu valdaja peaks käitlema sadevett kõigepealt oma kinnistul. Ja see toru, mis läheb nende kinnistult välja, ei ole eriti jäme. Järelikult peaks olema rohkem mahuteid, mis koguvad vee kokku ja millest hakatakse seda vähehaaval ära juhtima. See pilt, mis seal tekkis, näitaski seda, et vesi jäi katustele või maapinnale või kuhu tahes kõva pinna peale voolama ja voolas nende kinnistult välja. Seal on kindlasti ka kinnistu valdajal analüüsimise koht, et mida edasi teha.

Miks ei pandud madalamaid kohti kinni, kui oli teada, et selline torm ja uputus on tulekul?

Ega nii täpset teadmist ju ei olnud, et kus seda vett ja vihma kõige rohkem tuleb. Kui rääkida tallinlastega, kes olid ühes või teises kohas, siis pilt oli väga erinev. Nii et öelda kasvõi pool tundigi ette, et nüüd hakkab näiteks Laagna teel uputama või et kohe tuleb uputus Tartu maanteel, seda ei ole võimalik prognoosida. Seda on võimalik näha siis, kui tagajärjed käes on.

Kuidas linn kavatseb tulevikus selliseid olukordi ära hoida? Miks põles vett täis Ülemiste tunneli ees roheline foorituli?

Esimene asi on kahtlemata liikluskorralduse kiire ohjamine. Tunneli ees olev roheline tuli on üks asi, aga sinna paigaldati ka ajutised liiklusmärgid. Ja need inimesed, kes seal olid, kurtsid et autojuhid olevat öelnud: miks te neid märke siia panete, siin on roheline tuli. Liiklusseadus ütleb teatavasti, et ajutine liikluskorraldusvahend on alalise suhtes ülimuslik ja sellest veel ülimuslikumaks on liikluse reguleerija märguanded. Nii et tunnelisse sõitjad eirasid autokoolis õpitut.

Kui kellegi auto või kelder on saanud kahjustada, siis kelle poole peaks kahjude hüvitamiseks pöörduma?

Me leppisime Tallinna Veega kokku, et kõike, mis juhtus tänavatel, menetleb kommunaalamet. Nii et selle kohta ootame avaldusi, vaatame need läbi ja otsustame, kui põhjendatud kahjunõuded on. Ja kui on kinnistute valdajatel keldrites uputus olnud, siis neid asju menetleb Tallinna Vesi.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles