Tallinna abilinnapea Eha Võrk mainis, et ka linnale kuuluvates munitsipaalmajades elab inimesi, kes ei suvatse üüri maksta. Nendelt raha kättesaamine või korterist väljatõstmine ei ole sugugi kerge ülesanne.
Abilinnapea: ka Tallinnal on üürivõlgnikega probleeme
«Enamik linnaüürnikke on inimesed, kes teavad, et neil on kohustused ja täidavad neid, aga leidub ka üürnikke, kes ei kipu oma kohustusi täitma ehk meile raha maksma, kuigi neil see võimalus on,» ütles Võrk.
Ta lisas, et kindlasti on ka neid mittemaksjaid, kellel on tekkinud ajutised rahaprobleemid. Sel juhul koostatakse maksegraafik. Põhiline on see, et inimesel oleks soov ja tahe maksta.
Koostöövalmiduse puudumisel algatab linn üürniku korterist väljatõstmise. Selleks on kaks võimalust – kohus või üürivaidluskomisjon. Mõlemal juhul lõpeb protsess täitemenetluse korras üürnike väljatõstmisega. Selliseid juhtumeid on Võrgu sõnul ka ette tulnud.
Häda on selles, et kohtu kaudu asju ajades võib üürniku väljatõstmiseni minna isegi mitu aastat.
«Kahjuks on meie seadusandlus selline, kus üürnikele on antud rohkem õigusi kui omanikele,» tõdes abilinnapea. «Munitsipaalkorterite puhul on aga linn samasugune omanik nagu kõigil muudel juhtudel.»
Kohtuta läbisaamiseks kasutabki Tallinn eelkõige üürivaidluskomisjoni, et kiirmenetluse korras vaidlus lõpetada. Komisjon on Võrgu sõnul iseseisev struktuur, mille tegevus on reguleeritud omaette regulatsioonidega. Lõppkokkuvõttes jõuab aga asi ikka kohtutäiturini, kellel on õigus inimesi korterist välja tõsta.
Abilinnapea sõnul tegutsevad Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juures nõustajad, kes annavad tallinlastele nõu, kuidas väikese rahaga toime tulla. Munitsipaalmajade üürnikud võiksid probleemide tekkimisel samuti nõustajate poole pöörduda.
Kõige rohkem on Tallinnal munitsipaalkortereid Lasnamäel Raadiku tänaval, kus ruutmeetri eest tuleb üüri maksta 1.92 eurot (30 krooni).