Tallinna koolielu ootavad ees suured muutused: Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG) kolib oma põhikooliosa mõnisada meetrit eemale tühjaksjäävasse koolimajja ning kaks väiksemat kooli panevad ellujäämiseks seljad kokku.
GAG saab põhikooli Kalamajas
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
9. juuni 2016, 14:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis siis saama hakkab? Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium liitub Linnamäe Vene Lütseumiga ning kaks kooli kolivad ühise nime – Linnamäe Vene Lütseumi – all kokku Merekalda kooli. Viimane jääb tühjaks seetõttu, et väga väikese arvuga kool liitub Kuristiku gümnaasiumiga.
See tähendab, et tühjaks jääb Vana-Kalamaja kool, mis läbib uuenduskuuri ning kuhu kolivad GAGi 1.-6. klassid. Kuna hoone pakub võimalusi oluliselt rohkemate laste õpetamiseks, tekibki populaarsesse rajooni 300 uut koolikohta.
Renoveeritakse 10 miljoni eest
Uuenduskuuri käigus saab Vana-Kalamaja tänaval asuvast hoonest GAGi algõpetuse õppehoone ning vanalinnas asuv kompleks jääb progümnaasiumi kompleksis. «Logistiliselt see suurt muutust kaasa ei too, sest oleme harjunud mitme õppehoone kasutamisega ka praegu,» rääkis kooli direktor Hendrik Agur.
Nii asuvad täna juba erinevatel aadressidel võimlahoone, algklasside hoone, tehnoloogiaõpetuse maja ja koolimuuseum. «Loomulikult on uue õppehoone kasutuselevõtt meie jaoks väljakutse,» lisas Agur.
Kogu plaan suurteks ümberkorraldusteks küpses kaks aastat ning selle hind on küllalt krõbe. Kõige kulukam on GAGi uue algklasside maja ning Vene lütseumi renoveerimine, mis kokku maksavad umbes 10 miljonit eurot.
Linn loodab ümberkorraldustega tabada mitu kärbest ühe hoobiga: kesklinna tuleb juurde mitusada uut koolikohta ning õpilastevaesuse käes virelevad koolid saavad liitudes n-ö uue võimaluse. See kõik aitab pealinna koolivõrku linnaisade hinnangul oluliselt korraldada.
«Lapsed peavad saama käia kodu lähedal koolis, mida ka nende vanemad heaks kooliks peavad,» sõnas Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. «Kõige suurem on probleem kesklinnas, kus õpib väga palju lapsi, kes elavad mitte ainult teistes Tallinna piirkondades, vaid ka Tallinnast väljaspool.»
Tallinna haridusameti juht Andres Pajula tõi välja, et riigieelarveline toetus koolile sõltub ennekõike õpilaste arvust ning väikese õpilaste arvuga ei ole omakorda võimalik õpetajaid kindlustada.
Merekalda kool õpilastest tühi
Just see – suure kiirusega kahanev õpilaste arv – sai saatuslikuks Tallinna Merekalda Koolile. Täna õpib koolis niivõrd vähe lapsi, et iga õpilase jaoks on koolis ruumi ühetoalise korteri jagu ehk umbes 22 ruutmeetrit.
Sügisesest istuvadki selle kooli õpilased koolipinki hoopis Kuristiku gümnaasiumis. «Ma poleks ise kunagi arvanud, et ühe kooli allakäik võib olla kiirem kui kaks aastat,» nentis Merekalda kooli koolekogu esimees Mati Talvik. Küll aga ei ole kooli sulgemine tema hinnangul täna kellelegi üllatus.
«Päevaskorras on olnud ka küsimus, et äkki päästaks Merekalda kooli see, kui koolimaja ära remonditaks. Olles nii kaua selle kooliga seotud, olen täielikult veedunud, et maja remont seda kooli ei aitaks.»
Seetõttu on Talviku hinnangul igati positiivne, et linn annab tühjaksjäävale koolimajale uue elu - nagu juba öeldud, saab maja uue kuue ning sinna tuleb munitsipaalgümnaasium.