Riigi Kinnisvara AS koostöös justiitsministeeriumi, represseeritute organisatsioonide esindajate, Tallinna linna ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi eesmärgiga leida sobivaim lahendus kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi rajamiseks Tallinnasse Maarjamäele.
Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks on kavas rajada kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk. Möödunud aasta alguses otsustas valitsus minna edasi memoriaali Maarjamäele rajamise ettevalmistamisega. Projekti tehniliseks läbiviijaks määrati Riigi Kinnisvara AS, kes korraldab memoriaali ja mälestusmärgi maastikuarhitektuurse ansambli rajamise. Valitsuse tasandil vastutab memoriaali rajamise eest justiitsministeerium.
Ideekonkursi žürii esimehe Tunne Kelami sõnul väärivad kommunismikuritegude ohvrid ühist mälestuspaika. «Kommunistlik režiim nõudis ainuüksi Eestis sadu tuhandeid ohvreid tapetute, vangistatute, küüditatute, põgenike ja tagakiusatutena. Eesti ajalugu on näidanud meie rahvale, kui raskelt võidetakse kätte oma riik, vabadus ja demokraatia ja kuidas neid iseenesestmõistetavaks pidades võib nad kaotada. Nii nagu eile, peame ka täna ja homme seisma oma riigi, vabaduse ja demokraatia eest. Meie rahva ja riigi püsimiseks peame teadma olnut, hoolima oma kaasmaalaste saatusest ja mälestusi edasi kandes tegema kõik, et kurjus ei korduks,» ütles Kelam.
Konkursi võistlusala asub Tallinnas Maarjamäel Kadrioru ja Pirita vahel Lasnamäe panganeemiku alumisel terrassil. Võistlusala suurus on 3,8 hektarit. Võistlusalaga tegeldes tuleb arvestada ümbritsevat Maarjamäe mälestusala ehk kontaktala suurusega 13 hektarit ning Pirita tee äärset parkimisala. Uue mälestusmärgi rajatiste kaugus praeguse memoriaali rajatistest peab olema mitte lähemal kui 50 meetrit. Mälestuspaigas leiab äramärkimist kommunistliku režiimi tegevuse tõttu ligikaudu 20 000 elu kaotanud inimest, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ja kelle matmiskoht on paljudel juhtudel teadmata.
Kompleks peab olema ajas kestev, ilmastiku- ja vandaalikindel, kergesti hooldatav ja esinduslik.
Memoriaali ehitusmaksumuseks on planeeritud kuni 4,45 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Memoriaali kavandamist rahastatakse Eesti Represseeritute Abistamise Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest. Ehitustöid rahastatakse riigieelarvelistest vahenditest.
Osalemistaotluste ja ideekavandite esitamise tähtpäev esitamise tähtaeg on 30. mai 2016. Konkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt käesoleva aasta juulis. Ideekonkursi preemiafond kokku on 30 000 eurot.
Memoriaali ja mälestusmärgi projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on 200 000 eurot, millele lisandub käibemaks.
Ideekonkursi žüriisse kuuluvad žürii esimees Tunne Kelam, justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas, Eesti Memento Liidu esimees Leo Õispuu, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse liige Hindrek Piiber, Eesti Arhitektuurimuuseumi juhataja Triin Ojari, Tallinna linnaplaneerimise ameti linnadisainer Urmas Kaldaru, graafiline disainer Heino Prunsvelt, maastikuarhitekt Karin Bachmann, arhitekt Katrin Koov, arhitekt-ekspert Emil Urbel ja arhitekt Maarja Kask.