AS Riigi Kinnisvara andis täna Neitsitorni omandiõiguse ning valduse Tallinnale üle, sellega võib rajatise suhtes aastaid kestnud omandivaidluse lõppenuks lugeda.
Neitsitorn läks Tallinna omandusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Omandiküsimuse lahendamine annab võimaluse ja kindluse Neitsitorni investeerimiseks ja selle aktiivsesse kasutusse võtmiseks,» ütles Tallinna abilinnapea Eha Võrk.
«Meil on väga hea meel, et Neitsitorni saaga sai lahenduse. Nüüdseks siis endise omanikuna võin kinnitada, et ei ole raskemat olukorda kui see, et tänu kohtu poolt pandud piirangutele ei saa sa oma hoones midagi teha,» sõnas Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Jaak Saarniit. «Täna lõpule jõudnud üleandmine on hea näide konstruktiivsest koostööst Riigi Kinnisvara, riigi ja linna vahel.»
Võrgu sõnul on Tallinna linnavalitsus seadnud eesmärgiks tagada Neitsitorni ja naaberkinnistute kui hindamatu ajaloolise väärtusega objektide heaperemehelik ja avalik kasutus erinevatel kultuurilistel eesmärkidel. «Selle eesmärgi täitmisele saame aga mõistagi asuda alles pärast nende kinnisvaraobjektide linna omandisse saamist,» lisas Võrk.
Õigustatud subjekt loovutas tänavu suvel kogu endise kinnistu ja seal asuvate varade tagasisaamise nõudeõiguse Tallinna linnale.
Sellel endisel kinnistul asuvate varade koosseisu kuulusid Neitsitorn, Tallitorn ja Lühikese jala väravatorn koos nendevahelise linnamüüriga, lisaks kivist elamu ja kõrvalhoone ning nüüdseks hävinenud puidust hooned, endise kinnistu maale jääb ka suur osa Taani Kuninga aiast.
Neitsitorn ja Tallitorn koos linnamüürilõiguga kuulusid seni Riigi Kinnisvarale. Väravatorn koos müürilõigu ja endise elamuga ning endine kõrvalhoone on Tallinna linna valduses.
«Tahame kujundada sellest väärtuslikust kompleksist silmapaistva kultuurikeskuse,» ütles Võrk. «Nüüd, kui pikaleveninud omandivaldused on lõppenud ning kogu kompleks linna omandis, saame seda ajalooliselt väga huvitavat ja visuaalselt atraktiivset piirkonda kõigile ligipääsetavaks muutma asuda.»
Nõukogude-ajal võeti vastavalt kultuurimälestiste kaitse seadusele kogu Tallinna keskaegne linnakindlustusvöönd unikaalse ehitusmälestisena riikliku kaitse alla. Esimesi sõjajärgseid korrastustöid alustati 1953. aastal.
Aastatel 1956 ja 1960–1961 taastati Tallitorni ja Lühikese jala väravatorni vaheline osa varisenud linnamüürist sellisena, nagu see oli XIV sajandil.
Aastatel 1968–1980 restaureeriti Tallitorn ja Neitsitorn ning omapärase sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik, mis muutus oluliseks kultuuriinimeste kohtumis- ja suhtluspaigaks. 19. sajandi lõpust kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed, teiste seas on seal töötanud Kristjan ja Paul Raud, pärast II maailmasõda elas seal mitu aastakümmet arhitekt Karl Burman.