Alar Nääme: tagastame tallinlastele linna südame (3)

, Tallinna Kesklinna vanem (Keskerakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alar Nääme
Alar Nääme Foto: Arvo Meeks

Inimsõbralik peatänav annab uue hingamise tänava ääres asuvatele äridele, autoliiklus aga suunatakse peatänavalt rajatavale Reidi teele, kirjutab Tallinna Kesklinna vanem Alar Nääme.

Teekond Tallinna Ülikoolist kino Kosmoseni on paljude linlaste ettekujutuses meie linna tähtsaim liikluse arter. Sellest ei saa üle ega ümber kui on vaja südalinnas liikuda. Olgu selleks vanalinn, suured kaubanduskeskused, teatrid või muud meelelahutusasutused, alustades liikumist Viru väljakult tuleb läbida Narva või Pärnu maanteed. Seda teelõiku võib julgelt nimetada linna peatänavaks. Kuid kas on see tõesti kõik, mida peaksime soovima linna kõige kasutatavamalt tänavalt?

Ma usun, et me väärime paremat linnaruumi kui praegu. Mõelgem sellele, millega meil reeglina see piirkond seostub – stress, pinged, tänavamüra, kiirustamine ühest kohast teise. Jalakäijale on selles piirkonnas jäetud teisejärguline koht, tema jaoks pole seal midagi atraktiivset. Antud olukorras ei tunne seal ennast mugavalt ka tänavaäärsed kohvikud ja muud ärid, millest paljud lähevad paari aastase tegutsemise järel pankrotti. See olukord peab muutuma.

Eesti Arhitektuurikeskuse ja Tallinna linna planeeritava peatänava projekti keskmes on idee tänavast, mis ei ole läbisõidukoridoriks ja stressikogujaks, vaid tõmbekeskuseks, kuhu igaüks soovib minna. Projekti eesmärk seisneb mahuka ja mitmekesise linnaruumi loomises, mis oleks mõeldud nautimiseks, vaba aja veetmiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. Tegelikult võib peatänavast saada alternatiiv vanalinna rohevööndile, kus paljud käivad miljööd nautimas ja linnamürast puhkamas.

Oluline on see, et selle unikaalse keskkonnaga tänava loomisel püütakse võimalikult laialt kaasata just siinse piirkonna elanike, ühendada erinevate huvigruppide nägemusi ja luua oma koht igale vanusele. Just selle nimel on projekti kureeriv Arhitektuurikeskus korraldamas õige pea ka linnaelanikele suunatud kaasamiskampaaniat. Sarnase eesmärgiga kutsub ka linnaosavalitsus sel kevadel peatänava ääres elavaid elanikke mitmel korral kokku. Just õigeaegne tagasiside ja konkreetsed ettepanekud aitavad kujundada peatänavat inimkeskseks.

Paradoksaalsel kombel võidavad uuendusest peatänaval ja selle ääres asuvad ärid, eriti kohvikud ja väikepoed. Teiste linnade statistika näitab, et jalakäiasõbralikeks muutunud peatänavatel asuvate äride tulud võivad kasvada mitmekordselt. See motiveerib ka ettevõtjaid mõtlema rohkem selle peale, kuidas enda müügi- või söögikohaga panustada ümbritsevasse keskkonda, fassaade kaunistades, hubaseid välikohvikuid luues ning üritusi korraldades. Seega on peatänav näide, kuidas linnaruumi ümberkujundamisega saab ergutada ka kohaliku majandust ja ettevõtlust.  

On oluline mõista, et peatänavast rääkides ei räägi me pelgalt idast läände kulgevast teelõigust, vaid tervest alast, millele plaanitakse anda uus hingamine. See ala on planeeritud peatänavast põhja poole, mereni välja, erilise rõhuga Jõe tänava ja Mere puiestee vahelisele alale, hõlmates ka Rotermanni kvartalit. Peatänava projektiga võtab Tallinna linn ette esimese suure sammu mere poole, avades linna merele ja merd linnaelanikele.

Paraku eksisteerib peatänava suhtes mitmeid eelarvamusi, mis vajavad kommenteerimist. Tuntakse muret, et peatänava loomine toob kaasa liikluse ajutise seiskumise. Seda ei juhtu, kuna liikluskoormust suunatakse peatselt loodavale Reidi teele, samuti plaanitakse teha vastavaid muudatusi Gonsiori ja Kunderi tänavate liikluses. Lisaks arvatakse, et peatänaval ei saa autoga liigelda ja inimesed ei pääse oma kodudesse ja kõrval olevatesse asutustesse. Tõsi on aga see, et autoliiklust käsitletaval teelõigul ei kaotata, vaid üksnes vähendatakse. Seega, kellel on vaja sinna piirkonda minna, pääseb autoga hõlpsasti vajalikku sihtkohta, samal ajal väheneb aga transiitliiklus mööda Narva ja Pärnu maanteed.

On selge, et praegu on peatänava osas rohkem küsimusi, kui vastuseid, kuna ideede ja visioonide kogumine alles käib. Seega kutsun üles kõiki huvitatud osapooli, eeskätt linnaelanikke ennast teemaga kurssi viima ja oma sõna sekka ütlema. Ainult ühiselt kõiki peatänavaga seotud küsimusi, perspektiive ja riske arutades suudame tagastada tallinlastele nende linna südame.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles