Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd kinnitas, et Tallinnas on jäänud puiesteid vähemaks, sest Nõukogude ajal ei hooldatud puid kõige paremini, ning paljud neist on seetõttu haigestunud ja hukka saanud.
Peaarhitekt: Tallinnas on puiesteid väheks jäänud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me oleme ikka vaadanud, et kui uusi tänavaid planeeritakse, et siis enamus neist puiesteedena kavandataks,» ütles Mänd.
Alleesid on peaarhitekti sõnul seetõttu Tallinnas vähemaks jäänud, et Nõukogude ajal olid paljud puud lihtsalt hooldamata ning seetõttu on need haigestunud. Oma töö on muidugi teinud ka vanadus.
«Aastaid tagasi oli plaanis Kaarli puiesteed uuendada, kuid see ettevõtmine takerdus poliitilistesse vaidlustesse ning jäigi tegemata,» ütles Mänd. «Traditsioonilised alleed on meil paratamatult vananenud ning kohati ka haiged. Eks sellega tuleb ka tegelda, et olemasolevatele alleedele puid juurde istutada.»
Ta lisas, et kui puiesteede kavandamine on linnplaneerimise ameti rida, siis nende plaanide elluviimine ning alleede hooldamine kuulub juba keskkonnaameti ülesannete hulka.
Viimati istutati uued lääne pärnad Viru tänava algusesse, sest vanad puud vajasid asendamist. Mänd mainis, et vanalinnas on praegu puid vähe sellepärast, et keskajal ja ka hiljem oli sinna haljastuse paigutamine üldse keelatud, kuna tänavaruum oli kitsas ning seda ei tohtinud puudega veelgi ahendada.
«Ühe erandina kasvab Linnateatri ees kaks suurt pärna,» mainis Mänd. «Liigub ringi legend, et need puud on sinna istutatud Peeter I käsul. Tallinnat külastades oli ta nimelt teinud selles kohas vahepeatuse, et kohvi juua, kuid päike olevat paistnud talle lagipähe ning siis ta andiski korralduse, et puud tuleb istudada.»
Lääne pärnad on Männi sõnul head linnapuud, sest need on külma- ja reostusekindlad ning neid on võimalik hästi tagasi lõigata, et puud ei hakkaks majade fassade varjutama.