Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra ütles Postimees.ee’le, et tema linnaasutustele antud korraldus jätta viimasel kvartalil linnaeelarvest kolm protsenti kasutamata on tingitud sellest, et osa kohalikke makse laekub aasta lõpuks ilmselt kavandatust vähem.
Saatsite eile linnaasutustele kirja korraldusega jätta aastaeelarvest kolm protsenti kasutamata. Miks?
Kiri, mis välja saadeti ametiasutustele, käsitleb tavapärast protsessi, mis on iga kvartaalse eelarve planeerimine. Sel aastal tuli kõikidel asutustel iga kvartali alguses sisestada majandustarkvarasse kvartalieelarve. Kuna käes on viimane kvartal, siis selleks, et olla valmis vajadusel teatud määral kulusid kokku hoidma, andsime hetkel ülesande eelsisestada viimase kvartali eelarve, mis aasta arvestuses tagaks 3 protsenti väiksemad kulud.
See aga ei tähenda, et nende viimase kolme kuu jooksul me ei võiks seda otsust ühele või teisele poole muuta.
Kokkuhoid tuleb viimase kvartali jooksul teha siiski 3 protsenti kogu aastaeelarvest?
Ega siis ükski ametiasutus ole kulutanud siiamaani igal kuul 1/12 eelarvest. Kulud on erinevad, paljuski on tavapärane, et kui midagi on aasta lõpu seisuga üle jäänud, siis seda kulutatakse, mõni kulutab enne, mõni hiljem. See on ennetava abinõu määratud.
Miks sellist kolmeprotsendilist vähendamist vaja on?
Sellepärast, et kui me lõpuks 20. oktoobri seisuga teada oma üheksa kuu tegeliku tulude-kulude täitmise, siis saame juba täpsemalt aasta prognoose vaadata ja teha otsuseid, kas tegelikkuses on vaja kulusid kokku tõmmata ja kui palju.
Kui vaadata haridusameti kirja, siis lasteaedadele-koolidele-huviharidusele saadeti konkreetsed vähenduse numbrid.
See ongi ülesande täitmiseks tehtud otsus. See kokkuhoid ei ole ainult lasteaedade teema, see on üle linna, kõikidele asutustele. Ja ma rõhutan, see ei tähenda seda, et see aastalõpu seisuga nii ka jääb.
Lasteaiad on hädas. Kui näiteks ühelt lasteaialt võetakse korraga eelarvest maha 250 000 krooni, siis nad ütlevad, et kolmel viimasel kuul nende suured kulutused ongi vaid küttele, personalile või laste söögile. Millelt nad seda nüüd kokku hoiavad?
Andke mulle andeks, aga see väide, et laste söögist keegi mulle rääkima hakkab, on absoluutselt absurdne. Laste söögi maksavad kinni enamasti lapsevanemad ja seda osa, mis tuleb asutustele omatuluna, mitte keegi ei puudu. Meie räägime puhtalt linnakassast ehk linna enda finantseeritavatest kuludest. Küsimus ei ole üldse laste söögis, nii et jutt, et lapsed söömata jäävad, on kohatu väide.
Kõigile linnaasutustele anti ülesanne vähendada kolm protsenti ainult sellest osast, mida finantseeritakse puhtalt linnaeelarvest. See mis nad ise teenivad omatuludena, on neil 100 protsenti käes.
Lasteaed külmaks ei jää. Ülesanne anti ametiasutuse haldusala peale kokkuhoidu leida. Amet teeb oma haldusalas otsuseid ise – kes võtab kõigilt kolm protsenti vähemaks, kes leiab mingi koha, kust annab rohkem võtta ja jätab mujalt võtmata.
Ja ma ütlen veel kord, ega lasteaia eelarve ei ole täidetud 1/12 kuus, see haridusameti määratud kokkuhoid ei tule ühes kuuga. Ma arvan, et varasematest perioodidest pole neil kõik kulud täidetud. Suvel on küte väiksem, talvel suurem…
Kuidas praegu linnaeelarvesse tulud on laekunud, kas vastavalt prognoositule?
On tululiike, mis on laekunud täpselt vastavalt prognoositule. Loomulikult on tulusid, mille osas tulebki tõdeda, et jääbki alalaekumine, see puudutab eriti teatud kohalikke makse. Paadimaks kindlasti, reklaamimaks, alalaekumisi on trahvide tuludes, ühistranspordi piletitulu, tänavate sulgemise maksude, parkimistasu osas. Majanduslangus on mõjutanud ka omavalitsuste tulusid.
Lõplik otsus kärpe vajalikkuse kohta tuleb siis 20. oktoobril?
Jah, sest vahepeal menetleme ka eelarve muudatust, nagu ikka sügiseti, viime volikogu ette käesoleva aastaeelarve muutmise. Ka selle käigus tuleb vaadata, kas ja kust tuleb ümber tõsta, eks taotlusi on erinevaid. See protsess on käsil.