Ettevõte ehitas Paljassaare sadama alale ehitusloata seitsmekorruselise büroohoone. Hoone osas on alustatud menetlust, kuid lammutamisele see tõenäoliselt ei kuulu.
Ettevõte ehitas Paljassaare sadamasse ehitusloata seitsmekorruselise büroohoone
31. märts 2015, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Netaman Development OÜ ehitas Põhja-Tallinnas Paljassaare tee 8 asuvale krundile vana betoonsõlme asemele seitsmekorruselise büroohoone, millel puudus ehitusluba. Ettevõttele anti luba samas asunud amortiseerunud betoonsõlme lammutamiseks 2011. aastal, kuid nüüd võib samal asukohal näha sinist büroohoonet.
Kuigi hoone on valmis juba mõnda aega, siis munitsipaalpolitsei menetlus alles käib. «Selle hoone osas hetkel menetlus käib,» kinnitas munitsipaalpolitsei ehitusmenetluse sektori peainspektor Jaanus Anni, ent ei soovinud menetluse huvides täpsemaid kommentaare anda.
Tallinna linnaplaneerimise amet sai ebaseaduslikule ehitusele jälile siis, kui möödunud aasta juunis esitati ametile projekteerimistingimuste taotlus. Menetluse käigus selgus, et hoone oli koos kõigi vajalike tehnosüsteemidega juba valmis ehitatud.
Lammutamine pole tõenäoline
Üheksa kuud hiljem, 4. veebruaril käsitleti kõnealuse ehitusega seonduvat ameti projektide läbivaatamise komisjonis ning otsustati sellele väljastada projekteerimistingimused. Nädal hiljem tehti Netaman Development OÜ-le ettekirjutis nõudega esitada ametile ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus – selle peab ettevõte tegema 31. detsembriks 2015.
Linnaplaneerimise ameti ehitusosakonna juhataja Helvi Korgi sõnul oleneb hoone saatus konkreetsest juhust ja üldist tegevusraami sellistel juhtudel ei ole. «Kas hoonet on võimalik legaliseerida või ei ole see võimalik – sellest olenebki kõik, mis edasi saab,» ütles ta.
Palju sõltub sellest, millise hinnangu annavad järelevalve menetluse käigus arhitektid. «Lähtuvalt asjaoludest on võimalik kas ehitatu seadustada, ehitada ümber nõuetele vastavaks või kui muud võimalust ei ole, siis ehitis lammutada,» lisas Kork.
Kaalukatel põhjustel on võimalik nõuda ehitise lammutamist, otsuse tegemise pädevus on linnaplaneerimise ametil. Sellisel juhul lahendatakse lammutamist puudutavad küsimused haldusmenetluse teel kas lammutusloa väljastamisega või ettekirjutusega ebaseaduslik ehitis lammutada. Praktika näitab, et pigem legaliseeritakse hoone tagantjärele ja lammutamist ei nõuta.
Netaman Development OÜ juhatuse esimees Aleksei Aleksandrov ei olnud nõus ühtegi kommentaari andma ja soovitas pöörduda kõikide küsimustega linna poole.
Viimati tekitas Tallinnas avalikku diskussiooni see, kui ühe eduka ärimehe perele kuuluval krundil lammutati Nõmmel miljööväärtuslik maja ja vana maja asemele hakati ilma vastava loata ehitama uut. Probleeme esinebki rohkem eramutega, büroohoonete puhul tuleb ehitusloata tegevust vähem ette.
«Selline käitumine on eriti levinud miljööaladel, sest seal on detailplaneering kohustuslik,» sõnas Põhja-Tallinna linnaosa arhitekt Kaidi Õis. «Miljööaladel tehakse sageli nõnda, et hakatakse ajaloolist hoonet rekonstrueerima ja siis töö käigus avastatakse, et kõik tuleb lammutada, ja selle asemel ehitatakse uus hoone,» tunnistas ta.
Ehitistega, mis on ehitatud ilma nõutava ehitusloata, peavad tegelema kohalikud omavalitsused. Ehitus peab olema kooskõlas ehitusnormide, planeeringute ja muude nõuetega.
Tagajärgede likvideerimine
2011. aastal avalikustatud riigikontrolli auditist selgub, et kinnisvarabuumi ajal Eesti suurimateks ehitustandriteks kujunenud omavalitsused vaatasid ebaseaduslikku ehitamist enamasti pealt ega võtnud selle tõkestamiseks midagi olulist ette. Nüüd tegelevad nad tagajärgede likvideerimisega, seadustades ehitusloata ehitatud uusehitisi.
Paljassaare sadamas tegutseva Netaman Repair Group OÜ põhitegevus on rahvusvahelisi kaubavedusid tegevate laevade remonttööd. Peamiseks tootmisbaasiks on ujuvdokid Paljassaare sadamas.
Ettevõttel oli 2013. aastal 80 töötajatja kasumit teeniti 779 457 eurot.