Õpilaspilet kolib nutiseadmesse

Jonatan Karjus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Gustav Adolfi Gümnaasium on esimene kool Eestis, võib olla ka maailmas, kes võttis kasutusele m-õpilaspileti. Õpilaspiletiga saab registreerida end tundi ning õige pea avab see koolimaja ukse ja õpilaste kapid.

Kool võttis mobiilse õpilaspileti kasutusele eile ning esialgu on tegemist testperioodiga, sellega paralleelselt töötab senine 2007. aastast toiminud kiipkaardi põhine süsteem. Uus süsteem võimaldab nutitelefoni teel ennast tundi registreerida, selleks piisab ainult klassi sisenemisest ning rakendus teeb edasise töö.

Postimees külastas 9. klassi eesti keele tundi, kus selgus, et õpilased pole veel uue süsteemiga päris harjunud – mitmed kasutasid endiselt kiipkaarti. Tunnis osalenud noormees soovitas koguni kasutusele võtta ühe kooli vanempedagoogi meetodi, ehk printida välja kohalolijate nimekiri ja see tunni lõpus kompuutrisse lüüa, see pidavat segadused sootuks välistama.

Üldjoontes olid siiski õpilased rahul ja nentisid, et see teeb nende elu oluliselt lihtsamaks. Eesti keele õpetaja Jane Tõnisson nõustub õpilastega ja nendib, et rakendus aitab kokku hoida väärtuslikku aega, mida saab kasutada administratiivsete toimingute asemel õppetööks.

Krutskit õpilased teha ei saa, sest puudujad kontrollib õpetaja kiiresti oma silmadega üle. Sellega kaob võimalus, et mõni nupumees võtab tundi kaasa sõbra telefoni ja üritab tunnist viilida.

Süsteem on kasutusel alles teist päeva ning veel mõnd aega kaardistatakse probleeme. «Testperiood kestab nii kaua, kuni vigasid enam ei esine,» selgitab õppejuht Tiivi Pikhov. «Probleeme on olnud interneti ühendusega, see on osutunud praegu põhiliseks pudelikaelaks.»

Mis juhtub siis, kui telefoni aku saab tühjaks? Koolipapa Agur ja õppejuht Pikhof kehitavad esialgu õlgu ning tunnistavad, et sellele ei olegi veel mõeldud. Hiljem selgub siiski, et midagi traagilist ei ole, sest õpetaja saab käsitsi andmed E-kooli sisestada. Probleeme võib tekitada pigem see, kui on vaja koolimajja sisse saada või kapp avada.

Koolipapa Hendrik Agur näeb m-õpilaspiletit võimalusena, mitte kohustusliku praktikana. Õpilased ei pea endale ostma nutitelefoni, vaid saavad edukalt hakkama ka seni toiminud raadiokiibiga. «Meie ülesandeks on pakkuda võimalusi ja kas neid kasutatakse, seda otsustavad juba õpilased,» ütleb ta.

Hetkel testitakse uudset süsteemi peamaja esimestel korruste klassiruumides, kuid testperioodi lõpus rakendub see tervele koolimajale. Tulevikus hakkavad m-õpilaspiletiga avanema ka koolimaja uksed ning koolikapid. Õpilaspiletit saab kasutada ka raamatukogus ning sööklas.

Rakenduse saab iga õpilane alla laadida Androidi ja OS operatsioonisüsteemidele ning selle toimima hakkamiseks peab see olema isikustatud. Isikustatakse kooli andmebaasis oleva õpilase telefoninumbri alusel, kui seda andmebaasis ei ole, siis tuleb vastavad protseduurid teha kooli juhiabi juures.

Direktor Aguri sõnul on rakendus ehitatud nõnda, et see saaks laieneda teistessegi Tallinna koolidesse. Põhiliseks nõudeks on hea WIFI ühendus ja seadmete olemasolu. Arendustöö on tehtud kooli ja partnerite In Deal´i ja eKooli poolt. Pikemas perspektiivis saaks sellist m-õpilaspiletit ühildada ka erinevate linna teenustega, nagu näiteks ühistranspordiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles