Video: vaata, millised pesad on kodutud teinud võõrastesse majadesse

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kolmapäeva õhtul kontrollisid Kristiine linnaosavalitsuse töötajad koos politsei ja päästjatega linnaosa tühje hooneid, kus armastavad pesitseda kodutud.

Sellised kohad on ametnikele teada ning kohe esimeses kontrollitavast hoonest leiti elanik, kes poleks pidanud seal viibima. Tegemist oli endise Tondi sõjaväelinnaku alal oleva hoonega, kus kunagi olevat olnud toiduaineteladu. Maja on muidu ligipääsmatu, aga selle ühes otsas on eraldi sissepääsuga ruum, kuhu üks kodutu on endale toa sisustanud.

Seinad on kaetud vaipadega, laud on korras ning madratsil tekikuhja all peitub meesterahvas, kes suudab pikapeale politseinikele selgeks teha, et ta on ilma kindla elukohata Läti kodanik. Oma nime ütlemine valmistab talle keskmise joobe tõttu mõningaid raskusi ning mõne aja pärast annavad politseinikud alla ja loobuvad nime välja uurimisest. Seesama joove, mis mehe keele pehmeks on teinud, garanteerib talle ka ööbimise soojas ja kuivas kainestusmajas.

Kui sotsiaaltöötaja uurib, miks mees varjupaika pole läinud, kukub too närviliselt kätega vehkima. Esiteks olevat seal täid. «Näete, mul pole praegu ühtegi putukat küljes, aga sealt saaks kohe täid ja lutikad,» selgitab kodutu. Varjupaigas ei meeldi talle ka seetõttu, et seal peremehetsevat vangist välja saanud endised kurjategijad, kes kipuvad teisi heidikuid terroriseerima ja nende vähest maist vara omastama. On see tõsi või mitte, aga seda juttu on ajakirjanik erinevate kodutute suust aastate jooksul korduvalt kuulnud.

Kui tavaline probleem on see, et mõnda tühja hoonesse tunginud kodutud võivad selle kogemata kombel põlema panna ja niimoodi ka naabermaju ohustada, siis Kristiine linnaosavanema Andrei Novikovi sõnul kujutas see kivihoones viibinud kodutu ohtu vaid iseendale. «Siin tuli kuskile edasi ei läheks ja inimene võiks vaid ise viga saada,» ütles Novikov. Selle ohu vältimiseks paneb linnaosavalitsus kõigepealt ukse ise hädapäraselt kinni ja seejärel pöördub hoone omaniku poole, paludes tal oma vara eest paremini hoolitseda.

Edasi sõidetakse Mooni tänavale. Esimeses kontrollitavas majas on uks küll lahti ja kutsumata külaliste jälgi kõik kohad täis, aga alaliselt ei paista majas kedagi elavat. Päästjate sõnul peab mahajäetud maja asemele kerkima ridaelamu ning arendaja olevat majas isegi koristustöödega alustanud. Praegu aga jälle tööd seisavad.

Teisest Mooni tänaval tühjalt seisvast majast leitakse ennast põrandale tekikuhja alla magama sättinud mees. Mees on täiesti kaine, räägib selget eesti keelt ja ütleb, et oli varem ametlikult Tallinna elanik, nüüd aga tal elukohta enam polevat. Temalegi räägitakse varjupaigast ja nõustajatest. Mees kuulab pead noogutades kõik ära, seejärel pistab taskusse vaid taskulambi ja hakkab mööda tänavat astuma. Kuna kainet inimest ei saa Merimetsa kainerisse ööbima viia, ei olegi temaga kohe midagi peale hakata. Suure tõenäosusega on ta veel samal õhtul oma ööbimiskohas tagasi. Politsei lubab probleemsed kohad siiski veel hilisõhtul üle kontrollida.

Paar kontrollimist vajavat maja on ka Tulika tänaval. Ühel on kõik aknad-uksed kinni ja välisuksel silt omaniku telefoninumbriga ja palvega talle maja ümber toimuvast kahtlasest tegevusest teatada. Teine hoone on aga juba nii sisse varisenud, et sinna ei kipu ei kodutud ega narkomaanid.

Viimasena kontrollitakse üle üks Pirni tänaval olev tühi tööstushoone. Kunagi õnnestus ühel kodutul seal ühe ruumi uks lahti muukida. Suurt õnne sellest aga polnud, sest varsti sai ta seal puhkenud tulekahjus surma. Pärast seda on hoone omanikul õnnestunud maja suletuna hoida. Päästjate sõnul tegutseb omanikfirma sealsamas kõrval ning päevasel ajal tullakse kohe vaatama, kui kasvõi üksik tuletõrjeinspektor maja ümber kõnnib.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles