Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juubilar Kristiine gümnaasium alustas uues majas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Esimesel koolipäeval võib pidulike puhkpillihelide saatel ka niisama kallistada. | FOTO: Toomas Huik

Spordilemb teise klassi tüdruk Dona-Ly Sinimeri soovib päikeselises võimlas ära proovida kõik riistad. Ta kõlgub kangil ja püüab lõuga tõmmata, turnib rööbaspuudel ning tuiskab muidu ringi nagu kevadel valla pääsenud vasikas.


«Dona-Ly katsetas juba uue spordiväljaku ka ära. No siin on tema jaoks kõik uus, sest ta alustas ju mineval aastal kooliteed Lilleküla gümnaasiumi ruumides,» selgitab isa Jaan Kerner tüdrukut kangi juures julgestades.

Ajaks, mil oma koolimaja remondis, oli Kristiine gümnaasiumi pere mitmel pool üle linna laiali, algklassid käisid Lillekülas teises vahetuses. Lahusolek kestis terve õppeaasta. «Seal polnud neil üldse ruumi. Nüüd saavad sportida nii sees kui väljas,» hindas isa.

Uue näo saanud võimlal on veel üks omapära, hääled ei kõmise enam vastu, iga jutt on kuuldav. Uued viimistlusmaterjalid neelavad lärmaka kaja. Nii on ka klassiruumides. Kärsitul Dona-Lyl pole mahti pikemalt seletada. «Kõik on uus ja ilus, klass ja koolimaja,» sõnab ta ja ronib uuesti kangile kiikuma.

Juubelikingitus

Seda, et Kristiine gümnaasiumis, mis tuleva aasta veebruaris tähistab 90. aastapäeva, kõik uus ja ilus on, kiidavad nii lapsed, lapsevanemad, õpetajad kui külalised.

«Suur rõõm on alustada juubeliaastat niisuguses ilusas, tänapäevaselt sisustatud ja lastele turvalises koolimajas. See on meile suurepärane kingitus,» sõnab Kristiine gümnaasiumi direktor Tiina Pall ja tänab koolipere poolt kõiki, kes maja uuendamisel kaasa aitasid.

1963. aastal valminud koolimaja ehitati tollase tüüpprojekti järgi. Tõsisemat remonti pole direktori teada siin aastaid tehtud, vahetatud on vaid aknaid ja nokitsetud torude kallal.

«Teate, see maja oli nagu kevadine õun – väljast säras, aga seest oli mäda. Ehitajad kurtsid, et mõned põrandad ja vahelaed olid täiesti läbi ja seinad ei seisnud püsti,» kirjeldab Pall maja remondieelset seisu.

Ümberehituste käigus sai kool juurde 560 ruutmeetrit pinda. Ülemisele korrusele rajati uus tehniline ruum, kus asuvad alumiiniumisse mähitud sooja-, ventilatsiooni- ja muud torud, mida maja igapäevase käigushoidmise vereringeks võiks nimetada.

«Saime juurde jõusaali koos saunakompleksiga, 56 istekohaga auditooriumi, samuti veel ühe arvutiklassi. Nüüd on meil 98 arvutit. Majas on lift. Varem polnud meil ka kodundusklassi,» loetleb direktor.

Turvaline keskkond

Majas jälgib elusaginat 31 turvakaamerat, mille paigaldamise eest hoolitses kooli vilistlane Tarmo Keskküla. Pall kiidab vilistlasi ja kooli hoolekogu liikmeid, märgib eriti endist õpilast disainer Epp Korpi, kes valis koolimajja rõõmsad, energiat kiirgavad värvid.

Muutunud on ka koolimaja ümbrus. Välisuks on nüüd teisel pool, sest varasem juhatas lapsed ohtlikult otse elava liiklusega tänavale. Krunti piirab roheline võrkaed. Korda sai spordiväljak, selle ääres kõrgub väike tribüün.

Direktor Pall tunneb heameelt ka selle üle, et kooli õpilaste arv on kasvanud. Eile tuli kooli 680 last, neist 63 päris esimest korda.

«Ja mis veel tähtis, meil on praegu üheksa õpetajat väikese lapsega kodus. See tähendab, et lapsi tuleb ikka juurde. Meil on ju lausa põlvkondade kool. Paljud vilistlased toovad siia oma lapsed ja lapselapsedki,» kiidab Pall.

1. klassi tüdrukut Elis Eelmat tuli kooli saatma kogu pere, ka vanaema Hele-Mall Peenra tahtis lapselapse uut koolimaja näha. Kui Peerna 59 aastat tagasi kooliteed alustas, võis ta niisugusest uhkest koolimajast üksnes und näha.

«Olin sõjaaja laps. Kooli läksin Kaagveres, sõja järel oli seal lastekodu. Mul oli lugemine selge ja tunnis polnud midagi teha, siis ajasin aga juttu. Selle peale pandi mind seisma,» meenutab Peenra.

Tema lapselapsel Elisel on esimese koolipäeva aktus juba läbi. Tüdruk on muljetest elevil, näitab vanaemale oma ranitsa sisu ja ütleb, et kõik on hästi. «Koolimaja on tõesti väga ilus,» kinnitab tüdruk.

Väikevend Elvis, kes täna 6-aastaseks saab, peab veel aastakese ootama, et ka siia ilusasse koolimajja tulla. «Tahaks küll,» noogutab poiss.

-----------------------------------------------

Pealinna uuendatud koolimajad

Urmas Sõõrumaa investeerimisfirma U.S.Invest tütarfirma Vivatex Holding on aasta jooksul täielikult remontinud neli Tallinna koolimaja. Esimene erakapitaliga remonditud kool oli Pelgulinna gümnaasium, mis avas uksed aasta tagasi.

Eile avati pidulikult Tallinna 32. keskkooli, Laagna gümnaasiumi ja Kristiine gümnaasiumi uuendatud hooned.

1. novembril annab Vivatex Holding linnale üle 1913. aastal ehitatud Kalamaja põhikooli hoone, selle remondi juures tuli arvestada muinsuskaitse nõudeid.

Koolide renoveerimisega läheb Vivatex Holdingule üle koolihoonete haldamine koos kohustusega maja järgmise 30 aasta jooksul korras hoida.

Koostöös erafirmadega sai kooliaasta alguseks valmis veel kolm koolimaja. OÜ BCA Center renoveeris Haabersti vene gümnaasiumi, Sikupilli gümnaasiumi ja Karjamaa gümnaasiumi hooned. Kunstigümnaasium sai uue näo linna raha eest.

Kahel järgmisel aastal remondivad erafirmad veel kaheksa koolimaja. (PM)

Tagasi üles