Keldripoed peavad muutuma või surevad välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kedripoed jäävad suurte jaekettide laienemisele paratamatult alla ja alkoholimüügi keeld lõpetab agoonia kiiremini, ellujäämiseks tuleb uus nišš leida, kommenteerib Tallinna kaubanduspindade turul toimuvat 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.
Tallinna «mägede» keldripoed on tõenäoliselt määratud hääbumisele. Klassikalise keldripoe kontseptsioon ja üldilme on sisuliselt kadunud maailma mälestusmärgid. «Pühapäevane või ka laiem alkoholi müügikeeld on lihtsalt katalüsaator, mis sunnib keldripoed ümber orienteeruma,» sõnas Tarum.
«Paljudes riikides on lähipoodide kontseptsioon väga elujõuline, sest inimene ei soovi minna piima-leiva ostmiseks suurde kaubanduskeskusesse seiklema. Kui hinnaga suurele ketile vastu ei saa, siis tuleb midagi muud paremini teha – näiteks müüa teistsugust kaupa, teenindust või atmosfääri,» soovitab Tarum väikepoodidel oma ärikontseptsiooni muuta.
Tarumi sõnul on üks võimalustest liikuda toidukaupade tiheda konkurentsiga sektorist mõnesse muusse kaubanduse nišivaldkonda. Üheks võimaluseks on kujundada kaupluseruumid ümber koduseks kohvikuks või jagada hoopis keldripind panipaikadeks, millest kõrgematel korrustel asuvad korterid puudust tunnevad.