Valitsus võttis juunis peetud istungil teadmiseks Tallinna kavandatava kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursi tulemused, samas konkreetset seisukohta memoriaali asukoha suhtes veel ei kujundanud.
Kommunismiohvrite memoriaali ja selle asukoha suhtes otsust veel pole
8. juuli 2014, 20:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ideekonkursi kohaselt kujuneks memoriaal praeguse Maarjamäe ansambli edasiarenduseks ja seda ei ehitataks kesklinna, nagu soovib represseerituid esindav Eesti Memento Liidust (EML).
«Memoriaali rajamise edasise protsessi osas otsuseid veel ei ole,» ütles neljapäeval BNSile valitsuse pressiesindaja Helin Vaher, kelle sõnul tutvustas kultuuriminister tänavu juunis valitsusele kokkuvõtet 2011. aastal läbi viidud memoriaali idee- ja asukoha konkursi tulemustest ning tagasisidet, ja valitsus võttis selle teadmiseks. «Eeldan, et memoriaali rajamise protsessiga liigutakse edasi pärast suve.»
Enn Tarto Eesti Memento Liidust on BNSile öelnud, et kommunismiohvrite memoriaali rajamine Tallinna kesklinna on valitsuse vahetuse järel takerdunud. «Kuna Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) enam võimul ei ole, siis see asi seisab,» ütles Tarto.
Memento esindajad näeksid memoriaali Tõnismäel või siis Kaarli puiestee haljasalal. Nad on öelnud, et kultuuriministeeriumi korraldatud memoriaali ideekonkursi tulemus represseeritutele ei sobi, sest žürii koosnes peamiselt kunstiinimestest ning kommunismiohvrid ise arvamust avaldada ei saanud.
Valitsusele tutvustatud ideekonkursi ettepanekutest lähtudes tuleks kommunismiohvrite memoriaal rajada Tallinnas asuva Maarjamäe memoriaali edasiarendusena, sest see asukoht oli konkursil ülekaalukalt enim pakutud variant. Memoriaali arendamisega tekiks hästi ligipääsetav, terviklik, erinevate ajastute vägivalla ohvrite mälestuskoht. Ideekonkursi enim hääli saanud lahenduse järgi tekiks Maarjamäel temaatiline side lähedal asuva Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossiga.
Valitsusele esitatud memorandumi järgi tuleks enne täpsema arhitektuurikonkursi korraldamist laiapõhjalise töögrupi poolt täpsustada memoriaali kontseptsioon ja täpne lähteülesanne. Seejärel tuleks korraldada arhitektuurikonkurss vastavalt täpsustatud lähteülesandele, võttes arvesse asukohapõhiseid keskkonnapiiranguid ja eelarvelisi võimalusi.
«Senine tagasiside ja konsultatsioonid on näidanud, et puudub ühine arusaam memoriaali kontseptsioonist,» seisab kulutuuriministeeriumi poolt valitsusele tutvustatud memorandumis. «Nimememoriaali idee ei ühti algselt ideekonkursi lähteülesandega, et rajatav memoriaal on kommunismiohvritele kõige laiemas mõttes - nimememoriaali puhul oleks sellise lähteülesande puhul raske tõmmata konkreetset piiri, millised nimed memoriaalile läheksid. Nimememoriaali tugevus seisneb selles, et iga nime taga on inimese lugu, mis muudab teema arusaadavaks ja elavaks ka tänasel päeval. Maailma näidetest teadaolevad nimememoriaalid on vaieldamatult mõjusad paigad ja võimaldavad nii kõigil külastajatel, eelkõige aga ohvrite lähedastel leida isiklik side memoriaaliga.»
«Kultuuriministeerium on kõiges, mis puudutab ideekonkurssi, oma ülesanded täitnud. Võitjad on välja kuulutatud ja preemiad välja makstud. Koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Arhitektuurimuuseumiga on tutvustatud konkursi töid rändnäitusel ja internetis avalikkusele,» ütles BNSile kultuuriministeeriumi pressiesindaja Meelis Kompus.
Ta lisas, et valitsus peab otsustatama, kes ja mil moel protsessiga edasi liigub.