Vetelpäästele teevad muret lapsed, loomad ja taara

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klaastaara killud tekitavad rannas vigastusi.
Klaastaara killud tekitavad rannas vigastusi. Foto: Liis Treimann

Stroomi ranna vetelpäästjate töös ette tulevad peamised mureallikad on inimesed, kes klaastaara ja koduloomadega randa tulevad, ning kaduma kippuvad lapsed. Uppujatega neil sel suvel veel tegemist pole olnud.

Kadunud laste leidmise lihtsustamiseks jagatakse vetelpäästepunktist igale soovijale käepaelu, millele saab kirjutada lapse nime ja tema vanema telefoninumbri.

Vetelpäästja Kristina Julma sõnul on käepaelad kasutusel teist aastat ning lastevanemate seas populaarseks saanud. Käepaelad on veekindlad ja vastupidavad, nii et ei pea igaks rannaskäigus uut paela võtma. Lisaks on rannas väljas teavituslehed, mis õpetavad vanemad silmist kaotanud lapsi vetelpäästetorni juurde tulema.

Julm tuletas inimestele ka meelde, et rand pole koht klaastaara ega lemmikloomade jaoks.

Vetelpäästja sõnul on probleemiks ka inimeste teadmatus. «Randa tullakse sageli ilma päikesekreemita. Praegu on päike väga tugev ning põletused on kerged tulema,» rääkis ta. «Uppujatega pole meil sel suvel õnneks tegemist teha tulnud,» ütles vetelpäästja.

G4S vetelpäästjate koosseis sõltub sellest, kui palju rannas inimesi on. Maksimaalselt on ühes vetelpäästepunktis korraga tööl viis vetelpäästjat ja üks meedik. Pühapäeval oli Stroomi rannas 8000 ning laupäeval 7000 päevitajat ja suplejat. Ka tänaseks õhtuks oodati sarnast külastajate arvu. Sellise külastajate arvu korral ongi korraga väljas kuus inimest. «Kui on näha, et tuleb halb ilm, siis me muidugi reserve välja ei kutsu,» rääkis Julm.

Vetelpäästjad loendavad rannas inimesi piirkonna osade kaupa. Kõigepealt loetakse kokku ühel alal olevate inimeste hulk ning korrutatakse see sarnaste alade arvuga.

Merevee või ranna puhtusega Stroomi ranna vetelpäästja sõnul muresid pole. Prügikaste tühjendatakse iga päev ning kui mõni ümber lükatud on, tõstetakse see kiiresti püsti. Julma sõnul võiks rannaliiva tihedamini puhastada ning vetikaid veepiirilt koristada. Ka pole ametlikust rannast veidi eemale jäävalt platsilt vaatamata sellele, et kommunaalametile on mitu korda teatatud, klaasikilde ära korjatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles