Eesti esimene emapiimapank pakub abi enneaegsetele lastele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna avatavas Eesti ja ka Baltimaade esimeses rinnapiimapangas Ida-Tallinna keskhaiglas on praegu juba kaks liitrit rinnapiima, mis vajab veel pastöriseerimist. Panga ühe looja, vanemlastearst Pille Andressoni sõnul on aga lähipäevil väikestele 150-milliliitristele piimakottidele kindlasti lisa oodata.
Täna avatavas Eesti ja ka Baltimaade esimeses rinnapiimapangas Ida-Tallinna keskhaiglas on praegu juba kaks liitrit rinnapiima, mis vajab veel pastöriseerimist. Panga ühe looja, vanemlastearst Pille Andressoni sõnul on aga lähipäevil väikestele 150-milliliitristele piimakottidele kindlasti lisa oodata. Foto: Raigo Pajula

Kuigi paljud lapsed sünnivad tervena ja õigel ajal, jagub ka beebisid, kes näevad ilmavalgust liiga vara – täna avatava emapiimapanga piim on neile hädavajalik.



Doonori rinnapiima võib Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) lastearstide Pille Andressoni ja Annika Tiidu sõnul nimetada ka kingituseks kõige nõrgemale, sest just enneaegsed lapsed on need, kes seda emanektarit ennekõike vajavad. Emapiima- panga avamist valmistasid arstid ette kaks ja pool aastat ning nende sõnul on tegu tänuväärse ettevõtmisega.

Ka eile ITK sünnitusosakonnas viibinud enneaegse lapse ema Angela Greenfeldt tõdes, et rinnapiimapank on enneaegsetele lastele hädavajalik.

«Ma ise ka annaksin sinna kindlasti piima, miks ma peaksin seda kraanikausist alla valama,» rääkis pisipoja Andri ema. Andril aga läks hästi, sest Greenfeldtil endal on juba piisavalt piima, et last ise toita.

Panga piima aga vajavad just need enneaegsed, kes on küll sündinud, kuid pisut liiga ootamatult – emal endal ei ole vastsündinule veel oma piima pakkuda. Need enneaegsed lapsed on väikesed – sündinud 32. rasedusnädalal või alla selle.

Parim söök

Rinnapiim aitab neid kaitsta haiglanakkuste eest ning saada vajalikke valkusid, rasvu ja süsivesikuid. Samuti on see vedelik vajalik, et neid niigi ellujäämise nimel võitlevaid ilmakodanikke ilmaasjata kanüülinõeltega torkima ei peaks.

«Oluline moment on see, et laps hakkaks pärast sündi kohe saama sööki ja väga enneaegse lapse jaoks ongi kõige parem söök rinnapiim. Ta talub seda ja see ei ole tema jaoks koormav,» selgitas Andresson.

Tema sõnul on teine oluline moment see, et pisikesed hakkaksid võimalikult kiiresti suu kaudu sööma. Siiani toideti neid kunstliku toiduga, mis aga ei sisalda nii palju vajalikke aineid kui on rinnapiimas.

Kes aga emapiimapanka piima anda saavad?

Sellele küsimusele vastas Tiit, et nõuded on ranged: doonoriks sobib ainult see mittesuitsetav naine, kes on täiesti terve ja imetab oma väikest last. Doonor saab oma piima annetada nii kaua, kuni tema enda beebi saab pooleaastaseks.

«Ütleme nii, et pärast seda on rinnapiim juba liiga lahja,» selgitas Andresson.

Lastearstide sõnul saab piimaandmist võrrelda ka veredoonorlusega – täidetakse terviseankeet, kus küsitakse naise harjumuste, tervise, haiguste ja tarvitatavate ravimite kohta. Seejärel testitakse HI-viirust, B- ja C-hepatiiti ning süüfilist.

Külmkapp ootab

Erinevus veredoonorist on see, et rinnapiimadoonor tegutseb kodus. Talle antakse kaasa 150-milliliitrised kotikesed ja elektriline rinnapump. Piima kottidesse kogunud, toob ema selle haiglasse, kus testitakse piima taas – võetakse mikrobioloogiline analüüs ehk vaadatakse, kui puhtalt piim on kogutud.

Kui baktereid on lubatust rohkem, läheb emanektar hävitamisele. Kui aga kõik on korras, tehakse veel toiteväärtuse analüüs, mis mõõdab valgu-, rasva- ja süsivesikusisaldust. Seejärel piim pastöriseeritakse ja külmutatakse. Siis rändab see juba külmkappi, kust arstid saavad seda ööpäev läbi võtta.

Praegu seisavad need külmkapid veel tühjana, aga lastearstide sõnul täituvad juba lähipäevil rinnapiimapudelitega. Kokku on täna avatavas pangas kaks liitrit piima, mis ootab pastöriseerimist.

Doonorpiima antakse ainult ITKs sündinud lastele ning ka doonoreid otsib haigla esialgu oma patsientide seast. Eilseks oli piima annetanud kolm ema.

Andressoni ja Tiidu sõnul on ITK eelarvest leitud raha eest loodud rinnapiimapanga avamine Eesti, aga ka kogu Baltikumi jaoks suur samm – ikkagi esimene omataoline.

Samas Rootsis ja teistes Põhjamaades on emapiimapanga piima kasutamine juba aastaid juurdunud.

Rinnapiimapank

•    Ida-Tallinna keskhaiglas sünnib aastas umbes 4300 beebit, neist 340–380 on enneaegsed.

•    Rinnapiimapanga piima vajavad enneaegsed, kes on sündinud enne 32. rasedusnädalat või kaaluvad vähem kui poolteist kilo.

•    Enneaegsetele alustatakse rinnapiima andmist läbi sondi mõnikord juba esimesel, enamasti aga teisel või kolmandal elupäeval.

•    Panga piima on vaja nii kaua, kuni enneaegse lapse emal endal on juba piima, et oma last toita.

•    Esimene n-ö pangapiima kogus, mis enneaegsetele beebidele antakse, on umbes kaks ja pool teelusikatäit iga kolme tunni tagant.

•    Mida varem laps rinnapiima saama hakkab, seda parem.

•    Esimene rinnapiimapank maailmas avati 101 aastat tagasi Austrias Viinis.
Allikas: PM
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles