Viimsis Rannarahva Muuseumis avatakse täna pidulikult näitus «Hõbevalgeim. Rävala hiilgeaeg», mis on koostatud president Lennart Meri 85.sünniaastapäevaks.
Rannarahva Muuseumis avatakse Lennart Merile pühendatud näitus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitus hõlmab olulisemaid teostes «Hõbevalge» ja «Hõbevalgem» käsitletud teemasid ning tutvustab nn. läänemeresoome majanduslikku kõrgaega ehk kuulsusrikkaimat ajajärku meie esivanemate elus. See peegeldub muuhulgas Eestist avastatud hõbeaarete ülisuures hulgas. Väljapanekutega saab tutvuda alates 29.märtsist Rannarahva Muuseumis, muuseum on avatud iga päev kella 10-17.
Näitus koosneb kolmest eraldi väljapanekust, millest esimene on peamiselt arheoloogiaalane ja räägib juba Lennart Merile südamelähedasteks olnud teemadest, ent jõuab ka perioodi, kuhu kirjanik oma raamatutes allikate nappuse tõttu ei jõudnud. Näituse koostajad on võtnud oletada, et president Meri oleks Hõbevalge seeriat jätkates antud perioodi käsitleva teose pealkirjaks võinud panna just Hõbevalgeim. Eksponeeritakse kauneid ehteid ja seni peidus olnud aardeid.
Teine ekspositsioon kannab nime Kaupmeeste jäljed ja räägib Rävala kaupmeestest ja kaubandussuhetest muu maailmaga. Võrreldud on viikingiaegseid kaubandussuhteid tänapäeva majanduskeskkonnaga ja õhus on küsimus: kas hõbevalgeim ajastu on Eestimaa jaoks tõesti möödas? «On tõepoolest olnud ka see aeg, kui Eesti oli Euroopa viie rikkaima riigi hulgas, » ütleb näituse üks koostajatest, muuseumi teadur Külvi Kuusk.
Hõbevalgeima kolmas osa on osalusekspositsioon, kus publikul avaneb võimalus näituse temaatikaga tutvuda läbi erinevate mänguliste tegevuste proovides näiteks kätt muinasaegsel turul või kehastudes viikingiaegseks kaupmeheks. Rannarahva Muuseumi juhataja Riina Aasma sõnul on ka näituse vormistuses püütud tabada lennartmerelikku stiili. «Eesti üks kuulsaimaid randlasi on kindlasti Meri ja just temale me selle näitusega suure kummarduse teeme.»
Näitus on koostatud koostöös Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogiakogude osakonnaga, kujunduse on teinud loovagentuur Pult.