Tallinna linnavalitsus asutab oma panga

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pangaautomaat.
Pangaautomaat. Foto: Marko Saarm

Linnavalitsus otsustas teha linnavolikogule ettepaneku asuda moodustama linna osalusega ühistupanka.


Abilinnapea Taavi Aasa sõnul võttis linnavalitsus vastu otsuse moodustada sihtasutus Ühistuline Krediidiasutus. «Sihtasutuse eesmärk on üks: tegeleda ühistupanga loomisega. Me anname endale aru, et ühistupanga asutamiseks on vaja lisaks Tallinna linnale veel vähemalt 49 osanikku, ehk siis kokku peab olema 50 asutajat. Ja eks sihtasutuse esimene töö saabki olema leida juurde need 49 kaasasutajat, läbi viia kogu bürokraatlik protsess, mis on panga asutamiseks vajalik ja loomulikult teha äriplaan ja kõik sinna juurde kuuluv, et pank saaks edukalt asutatud,» rääkis Aas linnavalitsuse pressikonverentsil.

«See on mitmes mõttes erakordne samm. Me leiame, et selle tulemusena Eestist raha väljaviimine väheneb. Me oleme arvestanud seda, et kui võrrelda tänaste välispankade filiaalidega, siis klientide võimalused suurenevad. Esiteks, teenused lähevad odavamaks. Teenustasude poole pealt suudab Tallinna Ühistupank olla kaks korda säästvam kui kommertspank. Selles mõttes on ta arvelduste teostajatele tõeline säästupank. Me usume ka, et Tallinna Ühistupank muudab üldist meelsust Eesti finantssektoris ja tõestab, et kodumaine pangandus on taas võimalik ja sellega on võimalik toetada nii Eesti majandust kui pakkuda välja kasulikke lahendusi klientidele,» ütles linnapea Edgar Savisaar.

«Need ajad, kus isegi pangasisese makse eest võetakse kliendilt väga kõrget tasu, peaks jääma siis minevikku. Me loodame, et lisaks sellele, et klientide pangateenused muutuvad odavamaks, ka Eestist raha väljaviimine peaks Ühistupanga tegevuse tulemusena vähenema. Tegu on ressursiga, mis ei kao välismaistesse fondidesse ega välispankade kadumisse, vaid laenatakse välja Eestis majanduse arendamiseks. See on niisugune raha, mida kliendid praeguses olukorras ei saaks, aga me usume, et Tallinna Ühistupank tänu efektiivsele juhtimisele ja kasumi mittetaotlemisele suudab selliste asjadega tegeleda,» lausus Savisaar.

Eestis tegutsevad pangad teenisid mullu 443 600 000 eurot puhaskasumit. Aastatel 2000-2013 on Eesti kommertspankade puhastulu linnavalitsuse andmetel olnud kokku 2,6 miljardit eurot. Sama ajaperioodi eest on aga tulumaksu makstud vaid 59 miljonit eurot, mis on kõigest ca 2,2 protsenti.

Aas tõdes, et pankade kasum liigub peaasjalikult Eestist välja. Ainus kodumaisel kapitalil põhinev pank AS LHV Pank teenis 2013. aastal kasumit ca 2,3 miljonit eurot, mis moodustab marginaalse 0,5 protsenti kogu 2013. aastal pangandussektoris teenitud kasumist.

„Väliskapitalil põhinevad krediidiasutused viivad igal aastal Eestist välja märkimisväärses ulatuses kasumit, mis on teenitud Eesti ettevõtjate ja kodanike arvelt. Samas on jäänud Eestis põhjendamatult kasutamata juba 1999. aastast seadustatud pank kui krediidiasutus – ühistupank,» nentis Aas.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles