Päästeamet põlengust Vilde teel: selline kortermaja võib olla surmalõks

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulekahju Vilde teel
Tulekahju Vilde teel Foto: Martin Ilustrumm/Kanal 2

Möödunud reedel kolmveerand seitsme paiku õhtul sai häirekeskus teate tulekahjust Tallinnas Vilde teel. Päästemeeskondade saabudes põles üheksakorruselise korterelamu kolmandal korrusel asuv korter lahtise leegiga.

Põlevas korteris olid purunenud aknad, korteri uks oli lahti ning tuul viis tuleleegid ja suitsu ka hoone trepikotta. Lisaks trepikojale oli paksu suitsuga täitunud enamik kortereid.

Häirekeskus sai teate tulekahjust alles hetkel, mil esimesed kodus viibinud inimesed tundsid oma korterites tugevat suitsuvingu ja nägid suitsu. Kuigi kõnealuses püstakus täitus suitsuga suur hulk kortereid ei andnud õnnetusest märku ükski elusid päästev suitsuandur. Samuti soodustasid suitsu levikut paljudesse korteritesse augud korterite seintes. Need olid tekkinud renoveerimistööde, näiteks kaabliinstallatsioonide paigaldamise käigus.

Päästjad evakueerisid hoonest redeli abil 11 inimest, nendest kolm olid lapsed. Kaks vigastatut viidi tervisekontrolliks haiglasse, ühele inimesele anti esmaabi kohapeal. Mitmed korterid said põlengu tõttu tõsiseid tahmakahjustusi ning kustutustööde käigus veekahjustusi. Nendes polnud elanikel isegi võimalik ööbida. Tulekahju kustutustööd lõppesid kell 22.19. Menetlusinspektori sõnul sai tuleõnnetus alguse korteri köögis olnud külmutuskapist.

Vanemoperatiivkorrapidaja Andres Mumma sõnul oli tegemist õnneliku õnnetusega. «Kortermaja põlengus on palju inimesi väikesel pinnal lõksus. Selle konkreetse õnnetuse puhul käitusid inimesed väga mõistlikult, keegi suitsu täis trepikotta ei jooksnud, mindi rõdule, anti endast teada ja oodati, mil päästjad nendeni jõuavad. Siiski ei ole midagi kiiduväärset tõsiasjas, et päästetöötajad ei kuulnud ühestki korterist suitsuanduri märgusignaali, põlengust andis inimestele teada alles korteritesse imbunud suits. Oleks õnnetus juhtunud öösel, mil inimesed magavad, oleks olukord võinud olla kordades traagilisem,» märkis Mumma.

Põhja päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Ants Aguraiuja ütles, et põlengu ajal peaks korter olema tuletõkkesektsioon. «Igasugused renoveerimistööde käigus korterite seintesse tekkinud augud ainult soodustavad suitsu ja tule levikut. Töid tellinud isikul on õigus nõuda, et renoveerimistöid teinud firma sulgeks turvaliselt ja nõuetekohaselt augud seintes,» ütles Aguraiuja.

Eelmisel nädalalavahetusel hukkus üle Eesti erinevates põlengutes tervelt 5 inimest. Ühelgi tules hukkunul polnud elamises elusid päästvad suitsuandurit. Kõige traagilisem põleng leidis aset eile hommikul Võru maakonnas Sõmerpalu vallas. Kortermaja ühes korteris aset leidnud tulekahjus hukkus siis kolm keskealist meest. Korteris puudus kohaliku omavalitsuse paigaldatud suitsuandur, sest selle oli korterielanik laest maha võtnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles