Kinnistu omanikud tahavad Balti jaama turu asemele püstitada Viru keskuse või Solarise mõõdus kaubandus- ja ärihoone, kuid linnaplaneerijad ning muinsuskaitsjad ei poolda sellist lennukat ideed.
Omanik tahab Balti jaama turule hiiglaslikku ärihoonet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalamaja elanikud on Balti jaama turuga harjunud ning sooviksid, et ka edaspidi saaks seal värsket kraami osta. Turuhooned ja letid ei ole just kõige paremas seisus, aga omamoodi ostumõnu tekib seal käies siiski.
Turu omanikfirma Pasiphae juhatuse liige Olev Vahter on turuala arengu suhtes üpris pessimistlik, sest masu paneb kõigele piirid ning praegu ei ole turu arengutest küll midagi rääkida. Ka raudteedepood on veel alles, mis tema sõnul samuti takistavad arendamist.
Teisipäeval toimunud Põhja-Tallinna halduskogu vaagis järjekordselt Balti jaama turu arendamise eskiislahendust. Halduskogu liikme, veerand sajandit muinsuskaitses töötanud Jaan Sotteri sõnul oli halduskogu üpris negatiivselt häälestatud ja saatis detailplaneeringu aegunud kooskõlastuse uuendamise sisuliselt tagasi.
«Minule kui vanale muinsuskaitsjale jäi arusaamatuks, et vahetult UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva Tallinna vanalinna muinsuskaitseala piiril asuva turu hoonetele ei olegi kehtestatud kõrguse piiranguid,» kinnitas Sotter. «Loomulikult on arendajale iga korrus kulda väärt, mida kõrgem, seda parem.»
Sotter mainis, et kuigi arendaja räägib ka turu säilimisest, siis tegelikult on tal plaanis rajada sinna Viru keskuse või Solarise sugune koloss, mistõttu tavapärasest turust ei jää midagi alles.
Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd kinnitas, et arendaja soovib Balti jaama turu asemele tõesti mitmeotstarbelist hoonekompleksi rajada. Põhimõtteliselt peaks seal alles jääma ka turg, aga kaubandust peaks suures mahus juurde tulema.
«Muinsuskaitse on selle detailplaneeringu juures kindlasti üks olulisi küsimusi,» ütles Mänd. «Muinsuskaitsjad on esitanud ka oma tingimused, mida täitmata ei saa planeeringuga edasi minna. Eelkõige on vaja tagada vaatekoridorid Toompeale ja Toompealt.»
Mänd mainis, et Balti jaama turu detailplaneering on tõesti juba kaua menetluses olnud, kuid arenguid eriti pole. Põhjus on ilmselt selles, et linnaehituslikud tingimused ning arendaja nägemused ei lange kokku. Kompromisse on otsitud, aga ei ole päriselt leitud.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Oliver Orro mainis, et kõige tähtsam nõudmine Balti jaama turuala arendajatele ongi see, et säiliks vaade Toompeale ning Patkuli trepi vaateplatvormilt mere poole.
Ta lisas, et detailplaneeringu koostaja Guru Projekt on teinud ära suure töö ning eskiis on algse variandiga võrreldes hulga paremaks läinud, kuid lahendus ei ole ikkagi piisavalt hea.
«Meie oleme teinud omapoolse soovituse korraldada seal arhitektuurikonkurss, aga selle aluseks ei tuleks võtta praegust eskiisi, vaid konkursi tingimused tuleks eraldi välja töötada,» selgitas Orro.
Ta lisas, et arendaja soovib liiga suurt ehitusmahtu. Tulevast hoonet tuleb igal juhul veelgi kokku tõmmata, sest muinsuskaitseala välispiirile ei saa ehitada hiiglaslikku konglomeraati. Hooned peavad olema väiksemad ja eraldiseisvad.
Balti jaama turuala detailplaneeringut koostava Guru Projekt juhtiv arhitekt Ivo Rebane mainis, et tegemist on keeruka piirkonnaga. Kultuuriväärtuste ametiga on peetud pikalt vaidlusi, mistõttu planeeringu osa kooskõlastusi on juba aegunud ja need tuleb nüüd uuendada.
Hoonete kõrguse kohta ütles Rebane, et seda ei ole turualal otseselt määratud. Projekteerijad peavad silmas, et Kopli tänava jäärde jäävast endisest Lembitu kinost kõrgemaid maju alale ei kavandata.
«Selle oleme küll otsustanud, et pärast detailplaneeringu algatamist kuulutame välja arhitektuurikonkursi, et saada piirkonda kõige paremini sobiv lahendus,» ütles Rebane. «Ise loodan, et ehk õnnestub teha isegi rahvusvaheline konkurss, aga see sõltub juba omanikust.»