Tallinna vanas elektrijaamas tegutseva Kultuurikatla väljaarendamiseks soovib sihtasutus Tallinn 2011 taotleda euroraha, selleks peab aga sihtasutus Kultuurikatla alla neelama.
Tallinn 2011 neelab Kultuurikatla alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinn ei suuda tõenäoliselt oma rahaga endise elektrijaama rajatisi Euroopa kultuuripealinnaks saamise ajaks korda teha. Olukorra võib päästa euroraha.
Selle raha saamiseks muutis linnavalitsus eelmise nädala istungil sihtasutuse Tallinn 2011 põhikirja ning kirjutas sinna sisse loomemajanduse arenduskeskuse käivitamise Kultuurikatlas. Otsusele peab oma heakskiidu andma ka linnavolikogu.
MTÜ Kultuurikatel asutaja ning juhatuse liige Peeter Eerik Ots kinnitas, et Kultuurikatel on juba praegu üks suur arenduskeskus. Linnavalitsuse otsus tähendab seega, et Kultuurikatel läheb sisuliselt Tallinn 2011 alluvusse.
Kultuurikatel ise euroraha küsida ei saa, sest taotlejaks peab olema sihtasutus või mittetulundusühing, mis on asutatud avaliku sektori osalusel. Tallinn 2011 sobib selleks hästi.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo ütles, et tänavuses linnaeelarves on Kultuurikatla ümberehitamiseks ette nähtud 19 miljonit krooni. Järgmisel aastal loodab amet selleks otstarbeks saada kaks korda rohkem ehk 38 miljonit, et 2011. aastaks valmiks vähemalt katla saal ja büroo-osa. Kuna tuleva aasta eelarvet ei ole linn aga veel menetlema hakanud, ei saa midagi lõplikku öelda.
Kivilo sõnul loodab Tallinn 2011 saada ELi struktuurifondidest 15 miljonit krooni. Selleks peab linn esitama Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele vastava projekti.
Tallinn 2011 põhikirja muutmist käsitleva linnavolikogu otsuse eelnõu seletuskirjast võib selgelt välja lugeda, et muudatuste tegemise üks eesmärke on see, et Kultuurikatla edasist tööd hakkab suunama Tallinn 2011. Sihtasutus töötab välja Kultuurikatla äriplaani, koostab arenduskeskuse tegevuse ühtsed juhised, taotleb rekonstrueerimis- ja ehitustöödeks raha nii Eestist kui välismaalt.
«Kultuurikatel on kindlasti suurem ja pikemaajalisem projekt ning panna see väiksema ja ajutisema ehk Tallinn 2011 alla on natuke kummaline,» ütles Ots.
«Kultuurikatel oli olemas enne Tallinn 2011. Veel poolteist aastat tagasi ringles mõte moodustada ühtne sihtasutus. See jäi aga tegemata. Miks praegune muudatus nii kiiresti tehti, seda on raske seletada. Igal juhul ei ole Kultuurikatla inimeste käest midagi küsitud.»
Ta lisas, et Tallinn 2011 on kohmaka poliitilise juhtimise ja nõukoguga moodustis. Kultuurikatel vajab aga tihti kiireid otsuseid, mis peavad olema sõltumatud ja apoliitilised.