Suur tervikrenoveeritud kortermaja peaks aastas kokku hoidma väiksema elamu küttemahu

, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Ikka hea on poest tulles meie maja vaadata, nii ilus on teine,» kiitis seitsmenda korruse elanik Volli, kui temaga Tallinnas Sõpruse puiesteel ta kodumaja, Eesti suurima tervikrenoveeritud kortermaja Sõpruse 202 katusel kohtusime.

Maja esitlusüritus katusel pani punkti korteriühistu aastaid kestnud ponnistustele, et möödunud sajandi 70ndatel Raine Karbi projekteeritud hoone veel aastakümneid vastu peaks. Kerge pole see tee ei ühistuliikmetele, veel vähem ühistu juhatuse liikmele Anvar Kimale olnud – näiteks segadus ehituslubade ümber oli nii suur, et muud ei jäänud üle kui oma murega ühel avalikul esinemisel otse linnapea Edgar Savisaare poole pöörduda.

Esitlusel kiitis ühistuesimees Kima kangekaelset ponnistamist ja lõpptulemust ka abilinnapea Eha Võrk. «Mõistagi on kõige parem elada korda tehtud kortermajas, kus on soe, ka korralik sisekliima ja kütte kokkuhoid annab rahakotis tunda,» nentis ta.

Sõpruse  pst. 202 korteriühistu juhatuse liige Anvar Kima tänas kõiki, kes renoveerimisele kaasa aitasid. Ta rääkis, et tööde käigus soojustati kogu fassaad ja katus, vahetati välja kõik hoone aknad, paigaldades kolmekordse klaasiga aknad soojustuse tasapinda. Renoveeriti küttesüsteem, mille käigus paigaldati uued, värskeõhuklappidega integreeritud ruumipõhiselt reguleeritavad küttekehad ning mõistagi on küttesüsteem on varustatud individuaalse küttekuluarvestuse süsteemiga.

Hoones on sundväljatõmbega  ventilatsioon koos tsentraalse soojustagastussüsteemiga, mille soojuspumpade võimsus on 120 kW. Kogu kütte ja ventilatsiooni toimimine on jälgitav reaalajas üle interneti ning sealtkaudu ka operatiivselt juhitav. Lisaks on hoone põhikonstuktsioonid kaitstud ilmastikumõjude lagundava toime eest.

Kahekümneks aastaks võetud laenu makse ruutmeetrile on 0,94 eurot, kuid prognoositav soojussääst energiaauditi alusel peaks olema ligi 65 protsenti. Hoone tervikrenoveerimine teostati aastatel 2012-2013, projekti maksumus ligi 2 062 000 eur, sellest 35 protsenti SA Kredex renoveerimistoetus 721 600 eurot, mis ühtlasi on seni suurim toetussumma Eestis.

SA Kredexi esindaja Mirja Adleri sõnul võib suure korterelamu Sõpruse 202 valmimist võrrelda justkui nelja keskmise suurusega 2400 m2 elamu mahuga. «Siia oleme andnud suurima toetuse ja loodame näha ka võrreldavat tulemust: ootame siit aastast kokkuhoidu küttekuludelt samapalju, kui ühe keskmise korterelamu küttetarbimine üldse on,» sõnas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on kortermajade kordategemine Eestis alles alguses. Ministri sõnul kavatseb riik kortermajade renoveerimist jätkuvalt toetada, järgnevatel aastatel plaanitakse selleks suunata umbes 100 miljonit eurot.

Kuidas aga õnnestus Kimal 162 korteriga majas korteriomanikud renoveerimisega nõusse saada? Mees möönab, et selgitustööd tuli teha tublisti. «Kuid eks me oleme renoveerimistöid teinud alates aastast 2000 ning elanikud on näinud, et sellest on kasu. Ühistu loodi juba 1999 ja ma olen kogu selle aja ametis olnud, inimesed usaldavad mind,» rääkis ta.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on kortermajade renoveerimine äärmiselt oluline. «Energiasäästu kõrval võiks välja tuua teise olulise aspekti, milleks on vara väärtuse tõus elanike endi silmis. Inimesed, kes panustavad maja renoveerimisse, hindavad seda ka rohkem,» rääkis Mardi, kel jagus hulganist kiidusõnu ka Anvar Kima juhitud ühistule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles