Viimsi soovib, et Naissaar kantaks püsiasustusega väikesaarte nimekirja, mis tähendaks saarevahi ametikoha loomist ja mitme kommunaalmajandusliku probleemi lahendamist. Riik võiks doteerida ka laevaliini, hooldada saare teid ning tagada elektrivarustuse, leiab vald.
Viimsi vallavalitsus tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile ettepaneku taasalustada diskussiooni Naissaare jätkusuutliku arengu tagamiseks.
Abivallavanem Endel Lepik leiab ministeeriumidele saadetud kirjas, et AS Saarte Liinide kavandatav sadamatasude korjamine on tekitanud kohalike ettevõtjate vastuseisu. Nimelt on suvine laevaliiklus saarele täna ülesehitatud kommertsalustel ja paljud saarel tegutsevad ettevõtjad on sõltuvuses kommertsveost ning kardavad käibelangust, mida võib põhjustada sadamatasust tulenev piletihinna tõus.
Viimsi vald on taotlenud kahe riigikogu koosseisu ajal Naissaare kandmist püsiasustusega väikesaarte nimekirja, mis võimaldaks riigipoolsel finantseerimisel korraldada laevaliiklust ja korrastada läänerannikul asuvat Rohuneeme sadamat.
«Täiendavalt on Viimsi vald, Tallinn ning Harjumaa Ühistranspordikeskus esitanud mitmeid aastaid ettepanekuid ministeeriumile nn maakonnaliini avamiseks suviseks navigatsioonihooajaks Tallinna linna ja Viimsi valla vahel,» märkis Lepik.
«Teatavasti doteeritakse vähesel määral täna Tallinna ja riigi poolt Aegna laevaliini,» lisas ta. «Kui riigivõim soovib teha saare arengus järgmise sammu, tuleb tõsiselt kaaluda 2014. aasta navigatsioonihooajal doteeritud laevaliini avamist ning vedaja konkursi korraldamist.»
Arutelu ja analüüsi vajab tema hinnangul laevaliini marsruut: Tallinn (Pirita, Lennusadam) - Naissaar - Aegna, Tallinn - Naissaar.
Naissaarel on viimastel aastatel alustatud maaomanike initsiatiivil mitmeid planeeringuid, kokku võib planeeringute kehtestamisel tekkida juurde 20 ehitusõigust. Mitmel kinnistul käivad aktiivsed projekteerimis- ja ehitustööd. Täna on kehtestatud ehitusõigus 8 suvemaja ja majutusasutuse ehituseks.
Siit tulenevad saare järgmised probleemid, mis on seotud elektrivarustuse ja teedega.
«Võrguettevõtjal Elektrilevil pole huvi saarel elektriühendust tagada (esialgne investeering on suur), oma ülesandeid täita ja iga maaomanik, kaasa arvatud riigiettevõtted, toodab elektrit oma parema äranägemise järgi,» märkis Lepik, lisades, et diiselgeneraatorid tekitavad müra ja saastavad keset loodusparki õhku.
Tema hinnangul oleks nende põletatud kütusetonnide eest suutnud riik energiaettevõtte omanikuna toetada vajaliku merekaabli paigaldamist või generaatorjaama ehitamist Naissaarele.
«Et probleemi selgust tuua, oleks vajalik ja mõistlik antud teemat võrguettevõtjaga arutada ja lasta ettevõttel välja tuua võimalikud stsenaariumid Naissaare elektriga varustamisel, samuti stsenaariumide eeldatav maksumus ja realiseerimisaeg,» teatas Lepik.
Väga oluline on valla jaoks kanda Naissaar püsiasustusega väikesaarte nimekirja, rõhutas ta. Sellega seostub saarevahi ametikoha loomine ja saarevahi teenuse tagamine saarel – nii on kontrolli all heakorraküsimused riigile kuuluvatel kinnistutel, valla jaoks jäätmeprobleemid, avaliku korra mured, sõidukitega liiklemine ja muud saarega seotud loodushoiu ning kommunaalmajanduse teemad.
Enamik teid Naissaarel on riigile kuuluvad metsateed, mis on hooldamata, kuna Naissaare näol on tegu looduskaitsealaga, mitte raie- ja majandusmetsaga ning seetõttu ka RMK teedesse ei panusta.
«RMK huvi ja initsiatiiv metsahaldajana Naissaare teid hooldada on nullilähedane,» kinnitas Lepik. «Seni on teede hädavajalikuks lahtihoidmiseks (langenud puude teisaldus, sügavate aukude täitmine, truubi paigaldus) kandnud kulutusi suuresti kohalik omavalitsus ja ettevõtjad.»
Valla poolt vaadates oleks vaja teeomaniku enda teehoiukava ja teadmist, millal teede olukord saarel paraneb.
«Võib-olla oleks loodukaitsealadel maanteeamet parem teede peremees, kes suudaks paremini teehoolet korraldada ja tagaks elementaarse seisundinõuete täitmise,» pakkus Lepik.
Vald tegi ministeeriumidele ettepaneku kohtumiseks, et arutada probleeme ja ettepanekuid.