Hinnatud kaubamärgid Tallinna haridusturul

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viiel pealinna koolil (pildil Gustav Adolfi kool) on võimalik kaaluda, kas ja kuidas oma mainet edaspidi raha teenimiseks kasutada.
Viiel pealinna koolil (pildil Gustav Adolfi kool) on võimalik kaaluda, kas ja kuidas oma mainet edaspidi raha teenimiseks kasutada. Foto: Küllike Rooväli

Piiri munitsipaal- ja erakooli vahel on Tallinna kesklinnakoolid juba aastaid kompinud, küsides toetuse või ekstrateenuse nime all poolvabatahtlikku varjatud õppemaksu, aga nüüd katsub Tallinna reaalkool piire veelgi nihutada, asutades reaalkooli tugevat kaubamärki kasutades kooli kõrvale erakooli. Selline käitumine tekitab küsimusi teistes erakoolides, samuti haridus- ja teadusministeeriumis.

Paari nädalaga on sügisel uksed avavasse reaalkooli põhikooli kirja pandud sadakond 1. klasside õpilast, mis tõestab, et kooli hoolekandeseltsi äriplaan rajada reaalkooli mainet kasutades erakool peab ilmselgelt vett. Olles näinud, kuidas kesklinnakoolide 1. klasside katsed toovad aastast aastasse kokku sadu lapsevanemaid just nendeks katseteks treenitud silmateradega, pole see muidugi üllatav.

Ilmselge, et pealinna kesklinnakoolidel on turgu oluliselt enam, kui vanalinna ja selle piirile surutud vanad koolimajad praegu mahutada suudavad.

«See on ebanormaalne, kui 1. klassi tuleb 15 last ühele kohale ja neist 14 peavad rahulolematuna lahkuma – selle malli järgi peaks meie koolile tegema kuue paralleeliga algkooli,» arutles Tallinna vanima, Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. Ta võiks teha kuue paralleelklassiga algkooli kasvõi sel sügisel, kui pungil täis koolimajas ruumi leiaks.

«Erakoolide tegemiseks on praegu väga soodne aeg,» nentis Tallinna haridusameti juht Andres Pajula. Ta viitas 2010. aastast kehtivale põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, mis pani kohalikele omavalitsustele kohustuse ka erakoolidele tegevuskuludeks (hoonete küte jms) toetust maksta. Lisaks maksab riik muidugi igale koolile, ka erakoolile, nn pearaha, mis läheb peamiselt õpetajate palkadeks.

Tallinn küll üritas sellele kohustusele vastu seista, kuid kaotas kohtus vaidluse Rocca al Mare erakooliga.

Praegu tegutseb meil 36 erakooli, lisaks on haridus- ja teadusministeeriumile esitatud koolitusloa taotlus kahele uuele erakoolile – reaalkooli põhikoolile Tallinnas ja luterlikule Peetri koolile Tartus. Erakoole võib lisanduda veelgi – ministeeriumisse helistajaid ja erakooli koolitusloa kohta uurijaid on teisigi.

«Loodan, et Tallinna linnavalitsus ja tema hallatav reaalkool suudavad avalikkusele selgitada oma kavatsuste tagamaid, hajutades hirmu varjatud õppemaksu kehtestamise suhtes, tagades õpilaste ja õpetajate võrdse kohtlemise ning avalike huvide jälgimise avaliku vara ja pika ajalooga kooli nime kasutamisel,» ütles Aaviksoo.

Munitsipaalkooli kaubamärgi ja eeliste kasutamist uue erakooli loomiseks ei vaata teised, klassikalised, algusest peale oma kapitaliga kooli üles ehitanud erakoolid kui päris ausat konkurentsi. «Olemasolevad erakoolid on pidanud hullu moodi investeerima sellesse, et üldse end teadvustada, konkurentsis püsida, koolimajad ehitada, aga munitsipaalkooli puhul saavad uued koolipidajad selle lihtsalt kätte,» ütles eraüldhariduskoolide ühenduse juhatuse esimees Ahto Orav.

Hendrik Agur ja Gustav Adolfi kooli (GAG) sihtasutus pole oma kooli kaubamärgi all seesuguse erakooli asutamisele mõelnud, aga Agur on šokeerinud teiste, mitte nii kõva mainega koolide juhte sellega, et on käinud välja idee mõni teine kool üle võtta.

Näiteks Liivalaia gümnaasium, mis asub samuti kesklinnas, kuid millel pole tugevat kaubamärki, mis lapsi-lapsevanemaid kohale meelitaks. «See võiks olla GAGi Liivalaia hoone,» pakkus Agur.

Juba kaheksa aastat tagasi ajas värske koolijuht Agur kogenud kolleegid oma enesekindlusega vihale, nüüd jätkab ta kolleegide ärritamist. «Kui munitsipaalkoolivõrgu usaldus tervikuna ei tõuse, siis tõenäoliselt lähebki nii, et ennast tõestanud, hea koolikultuuriga koolide väärtused kantakse üle neisse koolidesse, mis vajavad järeleaitamist – Tallinnas vajaks seda 15–20 kooli.»

Ärikeelde pannes: Agur teeks GAGist masstoodangu. Või looks oma kooliimpeeriumi.

Kõigi kesklinna koolide juurde on loodud sihtasutused ja mittetulundusühingud, mille eesmärk on tuua kooli arendamiseks, õpetajate ja õpilaste motiveerimiseks lisaraha juurde. Gustav Adolfi gümnaasiumi sihtasutus on näiteks rajanud munitsipaalkooli juurde muusikakooli ja koolituskeskuse, mis tegutsevad erakooli seaduse alusel.

GAGi koolituskeskus on elevust tekitanud reklaamiga, mis kutsub gümnaasiumilõpetajaid kevadisel koolivaheajal Läänemerele koolituskruiisidele, et valmistuda riigieksamiteks. Kruiisidel pakutakse Tallinki laevadel Rootsi seilates 14-tunniseid intensiivkursusi, aga ka õhtust meelelahutust ja jalutuskäiku Stockholmis.

Samuti munitsipaalkooli, prantsuse lütseumi rajaja ja direktor Lauri Leesi võib kolleegide niisugust ettevõtlikkust vaid kadestada, aga ka lütseumil on oma sihtasutus, mis vilistlastelt ja lapsevanematelt annetusi ja toetusi vastu võtab, et kooli arendada.

Lütseum võiks oma kaubamärki kasutades samuti oluliselt laieneda, aga Leesi eelistab hoida oma kooli pigem pisikesena ja Tõnismäel ei oleks sellel koolil ka kuhugi laieneda. Ehk võiks lütseum üldse erakooliks muutuda?

«Ma olen selle vastu: meie lapsevanemad on õpetajad, arstid, lasteaiakasvatajad, kunstnikud, kellel poleks õppemaksuks raha,» tõrjus Leesi erakooli mõtet. «Igas klassis on kaks-kolm jõukat last ja meil on nii, et aitab, kes saab – mõni toetab kooli väga palju, mõni üldse mitte,» nimetas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles