Harju maakohus jättis Jüri Mõisa ja Kerttu Olmann-Mõisa kaebuse Harku valla vastu nende lapsele lasteaiakoha andmise nõudes menetlemata, leides, et lasteaiakoha nõudes pole lapsevanemad õigustatud isikuks.
Jüri Mõisa lasteaiakoha vaidlus läheb ringkonnakohtusse
24. jaanuar 2013, 12:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et Harju maakohus otsustas Harku valla taotlusel jätta perekond Mõisa hagi läbi vaatamata, läheb vaidlus edasi Tallinna ringkonnakohtusse.
«Kohus on seisukohal, et menetlusse võetud hagiavaldus ei ole esitatud hagejate seadusega kaitstud õiguse kaitseks, mistõttu see tuleb jätta läbi vaatamata ja täiendavalt esitatud kahju hüvitamise ja viivise nõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda,» ütles Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Ots.
Mõisad esitasid aga sellele otsusele määruskaebuse, leides, et selline kohtumäärus ei ole seaduslik ega põhjendatud. «Kohtu seisukoht oli, et hagema oleks pidanud laps, mitte vanemad. Meie arust on see ekslik. Lasteaia arveid maksavad vanemad ja kui last lasteaeda ei võeta, ei saa vanemad tööl käia ja peavad maksma eralasteaiale - kui see on võimalik,» selgitas Mõisate esindaja vandeadvokaat Carri Ginter Postimehele.
«Nii ei saa järeldada, et vallapoolse lepingu rikkumisega tekitataks kahju lapsele, vaid eelkõige siiski vanematele,» märkis Ginter.
Mõisad nõudsid oma hagis, et Harku vald annaks neile tagasi lasteaiakohta, mis neile alguses anti ja hiljem jälle ära võeti. Nimelt said nad mullu kevadel lasteaia direktori allkirjaga e-kirja, milles neid õnnitleti lasteaiakoha saamise puhul ning kutsuti 16. mail toimuvale lastevanemate üldkoosolekule. Sel koosolekul kirjutati laste nimed üles ning paluti laps augustis lasteaeda tuua. Augustis last lasteaeda viies oli esimesel päeval kõik korras, kuid teisel öeldi emale, et tegemist oli eksitusega ning tegelikult nende lapse jaoks lasteaias kohta polegi. Vahepeal oli vallandatud lasteaia direktor, kes oli Mõisadele koha saamisest teatanud ning valla esindaja väitis kohtus segaduse tema süüks.
Perekond Mõis taotleb, et nende laps võetaks lasteaeda tagasi või makstaks neile kompensatsiooni lapse eralasteaeda panemise eest. Vallas on selle kompensatsioonisumma suuruseks määratud 128 eurot, Mõisad aga soovivad 470 eurot kuus pluss söögiraha, sest just nii palju läheb maksma lapse käimine Veskimöldre eralasteaias.
Harju maakohtus mullu 5. novembril toimunud tsiviilkohtu eelistungil pandi paika kohtuistungi toimumise aeg, kuid 15. novembril esitas Harku valla esindaja kohtule taotluse jätta hagi läbi vaatamata, mida kohus ka 19. detsembri määrusega otsustas.
Kohtumääruse järgi on lasteaiakohustuse puhul õigustatud isikuks mitte hagejad ehk Kertu Olmann-Mõis ja Jüri Mõis, vaid nende laps. Määruskaebuses leiavad Mõisad, et lepingu pooleks on ikkagi lapsevanemad, sest nemad peavad lapsele lasteaiakoha saamiseks esitama avalduse. Isegi avalduse sõnastuses on kirjas: «Kohta soovin…». Lasteaiaga sõlmitud leping tehakse lapse huvides, kuid lapsevanemad on selles lepingu poolteks kui võlgnikud ja võlausaldajad. Lisaks rõhutatakse määruskaebuses, et lasteaiakoha mittevõimaldamine ja juba sõlmitud lepingu rikkumine puudutab otseselt lapsevanemate põhiõigusi.
Pärast määruskaebusele vastuse saamist saadab Harju maakohus asja edasi Tallinna ringkonnakohtule.