Sõjamuuseumi esindajad käisid kaitseminister Urmas Reinsalu juures tutvustamas oma plaane kolida Patarei merekindlusesse. Muuseumi arengukavas on kirjas, et praegusesse asukohta Viimsi mõisa ei ole võimalik ega ka sobiv paigutada kõige suuremaid iga sõjamuuseumi juurde lahutamatult kuuluvaid eksponaate – suurtükke, veokeid, soomukeid ja tanke.
Patarei merekindlus koos meremuuseumile kuuluva lennusadama ja vesilennukite angaaridega moodustaks aga omanäolise sõja-, mere ja tehnikaajaloo teemapargi. See pakuks ka arvukaid koostöövõimalusi lähipiirkonna samasugustele muuseumidele Stockholmis, Turus, Kaliningradis, Peterburis, Kotkas, Gdanskis, Göteborgis, Roskildes, Brüsselis ja mujal.
Reinsalu ütles Postimehele, et sõjamuuseum on tõesti koostanud oma visiooni Patarei kompleksi kasutamiseks. «Plaan kaaluda Patarei kasutamist muuseumide asupaigana on mõistlik,» tõdes ta. «Küll aga ei pea ma võimalikuks rahastada Patarei kompleksi ehitamist riigikaitse eelarvest.»
Ministri sõnul on mitmesuguste teemamuuseumide Patareisse viimise vastu peale kaitseministeeriumi huvi tundnud ka mitu teist riigiasutust, mistõttu on ta veendunud, et pikemas perspektiivis on tegemist hea ideega.
Postimees on kirjutanud, et siseministeerium sooviks Patarei merekindlusesse viia üle siseturvalisuse muuseumi, kui sinna kavandataks veel mõni teine muuseum ja kogu kompleksi ülalpidamiskulud ei läheks liiga suureks. Praegu töötab siseministeeriumi siseturvalisuse muuseum päästeameti majas Tallinnas Raua tänaval.
Patarei merekindluse kompleksi on Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) püüdnud mitu korda maha müüa, kuid siiani on kõik konkursid lõppenud tulemusteta. Tänavu aprillis otsis RKAS avalikul enampakkumisel ostjat alghinnaga kolm miljonit eurot. Kohaga käis tutvumas investoreid mitmest Euroopa riigist, kuid pakkumusi ei tehtud.
RKASi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Madis Idnurm ütles, et Patarei merekindluse ja selle ümbruse võimalike arenguperspektiivide selgitamine käib edasi. Kas ja millal Patarei võimalikule investorile võõrandatakse, selgub selle töö käigus. Praegu ei ole veel midagi konkreetset teada.
Enne järgmise võimaliku konkursi väljakuulutamist tahtis RKAS teada, kas mõnel riigiasutusel või avaliku sektori asutusel on kompleksi vastu huvi tekkinud. Idnurme sõnul on praeguseks ka vastused laekunud, kuid täpsemalt ei olnud ta nõus teemat kommenteerida.
Patarei vangla kompleks koosneb kahest kinnistust kogupinnaga 41 050 ruutmeetrit. Kinnistute sihtotstarve on riigikaitsemaa.
Patarei merekindlust hakati ehitama tsaar Nikolai I korraldusel 1828. aastal. 1920. aastal avati Patareis Tallinna keskvangimaja. Vanglana kasutati kompleksi 2005. aastani. Praegu on Patarei avatud kõigile külastajatele.