Liiklusasjatundja ja TTÜ professor Dago Antov tunnistas, et on sarnaselt linlastele märganud Tallinna liiklusummikute korrapäratuks muutumist ja näeb selle taga eelkõige inimeste endi otsustusloogikat.
Antov: uus ummik tekib ummikuvältijatest
12. november 2012, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Antov märkis, et pealinnale on viimasel ajal iseloomulik mudel, kus tänavad ei ummistu loogiliselt, kogu aeg ja pikalt, vaid olukordades, kus ristmike läbilaskevõime on piiri peal.
«Tallinna liiklus on selles mõttes omapärane, et ummistumise oht on piiripealne: sõltub suhteliselt väikesest arvust autodest, et olukord läheks järsult halvemaks. Samas kui oleme veidikenegi allpool seda piiri, siis tundub, et ei olegi midagi lahti. See tähendab, et suurt rolli mängib juhuslikkuse efekt – kümme minutit siia- ja sinnapoole võib osutuda väga oluliseks. Ummistuse efekt ise on suhteliselt lühiajaline,» kirjeldas Antov.
Uus ummik tekib ummikuvältijatest
Professor nägi olukorra taga mitut põhjust. Esiteks see, et inimeste liikumisajad ja marsruudid on muutunud vabamaks, mis annab neile võimaluse oma sõiduaega valida.
«Kui aga väga paljud inimesed ei hoia väga kindlalt oma sõiduajast ja marsruudist kinni, siis see tähendabki, et võib tekkida juhuslikkuse efekt: nad sõidavad kõik korraga teist teed mööda ja ummik tekib nendest, kes parasjagu püüavad ummikuid vältida.»
Lühidalt öeldes tähendab see, et tipptunni aeg liikluses hajub pikemale perioodile. «Tööpäeva lõpus on see kindlasti nii,» ütles Antov uuringutele tuginedes.
Teiseks on ka ettevõtted astunud taotluslikke samme selle nimel, et tipptunde vältida. «Paljudel inimestel on see vabadus olemas - näiteks olla tööl 7.30 ja 21.30 vahel,» ütles Antov. Kuna koolivaheaeg annab liikluse leevenemises oluliselt tunda, näitab see, et töölemineku aeg on koolimineku ajaga võrreldes praeguseks märksa paindlikum.
Eelkõige torkab see silma reedel, kui töölt lahkujate voog jõuab tänavatele juba kella kolmest pärastlõunal. «Aktiivsem periood algab tunduvalt varem kui teistel tööpäevadel. Tavaliselt olemegi üritanud, loendusi tehes reedeid üldse vältida, eriti reede pärastlõunaid. Mulle tundub, et see hakkab üha enam puudutama ka reede hommikuid, aga tõestust selle kohta pole.»
Kolmas aspekt on juhuslikud häired liikluses, eelkõige plekimõlkimised. «Ühest väikesest õnnetusest, kus juhid klaarivad õnnetust, piisab - see tekitab otsekohe probleemi. Tekib saba ja näiteks 20 minutiline liiklusummik. See kaob kiiresti ja paljud juhid ei saagi teada, mis põhjusel liiklus seisis.»
Nippi raske anda
Antovi sõnul on raske anda head nõuannet, kuidas kaootilisest ummikust pääseda. «Tipptunnil mina ei oska küll midagi öelda. Tüüpiline näide on see, et kui tipu ajal sõidad, siis jäta endale see pikem varu igaks juhuks ja kui läheb õnneks, siis ole lihtsalt rõõmus, et nii läks. Ühistransporti ma soovitan, aga ma endiselt ei ole tänases olukorras kindel, et ühistransport olulise ajavõidu annab.»