Jüri Mõis ja Kerttu Olmann-Mõis esitasid kohtusse hagi Harku valla vastu, milles nõuavad oma lapsele lasteaiakohta, mis neile alguses anti ja hiljem jälle ära võeti.
Perekond Mõis nõuab äravõetud lasteaiakohta tagasi
5. november 2012, 21:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilsel tsiviilkohtu eelistungil joonistus perekond Mõisa esindaja Carri Ginteri kirjelduse järgi selline situatsioon. Mõisad esitasid kolm aastat tagasi avalduse lasteaiakoha saamiseks Tabasalu Teelahkme lasteaias. Tänavu 20. aprillil said nad lasteaia direktori allkirjaga e-kirja, milles neid õnnitleti lasteaiakoha saamise puhul ning kutsuti 16. mail toimuvale lastevanemate üldkoosolekule. Kerttu Olmann-Mõis võttis koosolekust osa, seal kirjutati laste nimed veelkord üles ning paluti laps augustis lasteaeda tuua.
Probleemid algasidki augusti keskel, kui laps lasteaeda viidi. Esimesel päeval oli kõik korras, kuid teisel öeldi emale, et tegemist oli eksitusega ning tegelikult nende lapse jaoks lasteaias kohta polegi. Vahepeal oli vallandatud lasteaia direktor, kes oli Mõisadele koha saamisest teatanud ning valla esindaja väitis kohtus segaduse tema süüks.
Nimelt olevat asi selles, et lasteaeda võetud laste nimekiri kinnitatakse lõplikult alles 31. augustil ning varem olevat tegu vaid eelkomplekteerimisega, mida ei saavat kuidagi tõlgendada lapsele lasteaias koha andmisega. Samuti väitis valla esindaja algul, et lapse olevat eksikombel lasteaeda vastu võtnud asendusõpetaja, kes polnud asjadega kursis. Sellegi väite lükkas hageja ümber.
Kerttu Olmann-Mõis meenutas kohtusaalis, et kui ta lapse esimesel päeval lasteaeda viis, siis anti lapsele seal rätik ning kasvataja kirjutas lapse nime tema voodi peale ning kõigil oli teada, millisesse rühma laps peab minema.
Valla esindaja ei välistanud ka lasteaia eelmise direktori pahatahtlikkust. Nimelt oli sel ajal juba teada, et vallavalitsus püüab teda vallandada ning ta olevat Mõisade lapse vaid kiusu pärast lasteaeda võtnud. Igasugustele spekulatsioonidele Mõisade ja lasteaia eelmise direktori headest suhetest ja tuttava eelistamisest tegi järsu lõpu Ginter, kes nõudis niisuguste väidete kohta tõendeid, mida vallal esitada polnud.
Nüüd taotleb perekond Mõis, et nende laps võetaks lasteaeda või makstaks neile lapse eralasteaeda panemise eest kompensatsiooni. Vallas on selle kompensatsioonisumma suuruseks määratud 128 eurot, Mõisad aga soovivad 470 eurot kuus pluss söögiraha, sest just nii palju läheb maksma lapse käimine Veskimöldre eralasteaias.
Valla esindaja sõnul kaalutakse kompromissettepanekut siis, kui see on kirjalikul kujul vallavalitsusse jõudnud. Ginteri väidetega ei olnud valla esindaja nõus, kuid ei esitanud ka selgeid vastuväiteid.
Asi tuli arutusele tsiviilkohtus, kuna tegemist oli lepingulise suhtega ning hageja väide on, et kostja ei täida temaga sõlmitud lepingut lasteaiakoha osas. Vallavalitsuse hinnangul lepingulist suhet ei ole ja asja peaks arutama halduskohtus, mitte tsiviilkohtus ja vaidluse sisuks peaks olema lasteaiakoha tagamine.
Kohus hakkab asja arutama järgmise aasta 23. jaanuaril.