Väo uus kombijaam annab kolmandiku Tallinna soojusest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektrit ja soojust tootev Väo kombijaam põletab katlas vaid kodumaist hakkepuitu ja turvast, olles seega sõltumatu Venemaa maagaasist. Pildil on turbiiniruum.
Elektrit ja soojust tootev Väo kombijaam põletab katlas vaid kodumaist hakkepuitu ja turvast, olles seega sõltumatu Venemaa maagaasist. Pildil on turbiiniruum. Foto: Toomas Huik

Märtsist täistuuridel tööle hakanud Väo elektri ja soojuse koostootmisjaam kütab põhiliselt Lasnamäed ja kesklinna, ajades katlasse vaid Eesti puitu ja turvast.


Väo elektrijaama juhatuse esimehe Andres Taukari sõnul tuleb jaama sünnipäevaks pidada 23. jaanuari 2009, kui hommikul kell 11.43 ühendati generaator Eesti Energia põhivõrguga ning elekter hakkas mööda kaablit tarbijateni jõudma.



Praegu töötab kombijaam täisvõimsusel, kuigi lõpphäälestamine veel käib. Ainult kohalikku hakkepuitu ja turvast põletava jaama elektrivõimsus on 25 ning soojusvõimsus 49 megavatti. Nende näitajatega jääb Väo oluliselt alla Iru jaamale. Väiksusele vaatamata katab Väo ligi kolmandiku Tallinna soojuse vajadusest.



Hoiavad soojuselt kokku


Hiljuti suurärimehelt Urmas Sõõrumaalt Väo kombijaama ostnud Tallinna Kütte juhatuse esimees Kristjan Rahu selgitas, et pärast Väo jaama valmimist vähendas Tallinna Küte Iru kombijaamast soojuse ostmist. «Tegelikult on see lihtsalt riskide hajutamine, mitte konkurents kahe soojatootja vahel,» kinnitas Rahu.



Ta lisas, et Tallinna Küte müüks meelsasti senisest rohkem soojust. Ent pealinna elanikud on muutnud tarbimisharjumusi ning hoiavad soojuse arvelt kokku. Võrreldes eelnevate aastatega on soojuse tarbimine pealinna elamutes vähenenud 10–15 protsenti.



«Tallinna Küte ei ole oma tegevusaastate jooksul kordagi kasumit teeninud,» kinnitas Rahu. «Oleme soojuse tootmise eest peale maksnud.»



Tallinna Kütte eelmise aasta kahjum oli ligi 25 miljonit krooni. Rahu sõnul on aga firma omanik, Prantsuse kontsern Dalkia tulnud Eestisse pikaks ajaks ning loodab millalgi siiski ka kasumisse jõuda.



Tallinna Kütte juhatuse liikme Priidu Nõmme väitel on soojuse hind pealinnas tänavu langenud veerandi võrra ning võib veelgi kukkuda, sest Venemaa tarnitav maagaas tõenäoliselt odavneb. Kui nii läheb, jõuab soojuse hind ilmselt eelmise aasta jaanuari tasemele ehk 651 kroonini megavatt-tunni eest. Tänavu märtsist kehtestas Tallinna Küte soojuse hinnaks 768 krooni.



Väo jaama üks eelis on see, et sealt väljuva soojuse maksumus ei kõigu nii palju kui Venemaa gaasist toodetav toasoe, kuna puiduhakke ja ümarpuidu hind Eestis on üpris stabiilne.



Piisavad varud


Jaam põletab päevas ligi 500 tonni hakkepuitu, mis seisab mägedena endises paekivikarjääris. Peale selle on piisav ümarpuiduvaru, et vajadusel see hakkeks jahvatada ja katlasse ajada. Kokku jätkub kütusevaru kolmeks kuuks.



Rahu sõnul ei ole Tallinna Küte maha matnud plaani rajada Väo endisesse paekarjääri ka jäätmete põletamisel töötavat elektrijaama. Tehnilised ettevalmistused selleks käivad, kuid investeeringutest ei ole esialgu juttu olnud.



Niisugune jaam läheb maksma ligi 1,5 miljardit krooni. Küsimus ongi selles, kas projekt end ära tasub, sest samasugust plaani peab ka Iru elektrijaam. Kahte prügipõletusjaama Tallinna vaja ei ole, sest jäätmetest jääks puudu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles