Europarki tegevjuhi Karol Kovaneni sõnul jätab eraparkla teenuste eest tasumata mõni protsent klientidest, kuid tähelepanuväärne on see, et esineb mitmeid advokaate ja muidu heal järjel olevaid, kes kasutavad küll meelsasti kesklinna parklaid, kuid ei maksa selle eest teadlikult sentigi.
Europark pooleliolevaid kohtuasjasid ei kommenteeri, kuid Postimehele teadaolevalt on Europark sisse andnud mitu hagi võlgnike vastu. Üks hagidest on kurioossel kombel G4Si vastu, kelle üks tütarfirmadest on parkimist korraldav AS Ühisteenused. Lisaks eelolevale on üleval mitu hagi juristide ning advokaatide vastu.
Europark on juba mõnd aega kasutanud ühe moodusena maksmatajätjate distsiplineerimiseks autode teisaldamist. Teisaldamine on tekitanud palju paksu verd ja küsimusi, kas see on juriidilises mõttes proportsionaalne meede.
Üks selline inimene, kelle auto hiljuti teisaldati, on Kristen (nimi muudetud – toim). Kuigi Europark väidab, et meetmeid nagu teisaldamine, kasutatakse ainult korduvprobleemsete klientide taltsutamiseks, siis Kristeni sõnul kannatavad põhiliselt need, kes on unustanud auto parkima panna. «Ma ise usun siiralt, et valdava enamuse trahve tasuvad inimesed, kes on tõesti unustanud auto panna parkima. Pahatahtlikud parkijad ei maksa trahve niikuinii,» leiab ta.
Mehe sõnul parandaks probleemi tõkkepuu paigaldamine, seda enam, et Tallinna Ringkonnakohus teinud otsuse, mille kohaselt on teisaldamist lubavad tüüptingimused tühised, teisaldamine on ebaproportsionaalne, ebamõistlik ning võlgniku liigselt kahjustav. Samuti leidis kohus, et tõkkepuu paigaldamist rikkumise ära hoidmiseks ei saa pidada ebamõistlikult kulukaks parkimise korraldajale.
Europarki tegevjuhi Karol Kovaneni sõnul on suur osa nende opereeritavatest parklatest ajutise iseloomuga ning teoreetilised võiksid nad igale poole tõkkepuud panna, kuid tema sõnul muudaks see kliendile parkimise kallimaks. «Probleeme on ainult paari protsendi klientidega, ma arvan, et aus klient ei peaks selle pärast kannatama,» lisas ta.
Parkla rentaablus on Europarki parklatel 10 protsendi ringis. Kahe sissesõiduga parkla puhul läheb tõkkepuusüsteemi paigaldamine maksma suurusjärgus 60 000 eurot ja ajutiste parklate puhul kasumi arvelt seda teha ei saa, peaks tõstma parkimise hindu. Samas parkimismajades ja püsiparklates on Europark antud süsteemi sisse viinud.
«Sama hästi võiks ju nõuda, et poekassade juurde panna isikutuvastus ja tõkkepuud – muidu võib varastada. See näide võib tunduda absurdne, aga sisu on sama. Kauplustesse on paigaldatud iseteeninduslikud kassad ja inimesi usaldatakse,» selgitas Kovanen. «Valdav enamus inimestest käitubki mõistlikult ja ei vaja ega soovi tõkkepuid ning seitset lehte juriidilist teksti, et oma igapäevaseid toiminguid teha.»
Samuti lükkab Kovanen ümber väite, et enamik probleemsetest klientidest unustas parkimise või ei saanud aru, et on eraparklasse sattunud. «Tegeleme oma klientidega ööpäev läbi ja meil pole praktikas sellist tagasisidet, et Europarki parkla märgistusest ei saada aru. Unustamise eest me muidugi vastutada ei saa. Kui parkla on nähtavalt ja arusaadavalt tähistatud siis on kliendil kohustus tingimusi järgida. Seda kinnitab ka Riigikohus. Meil on ajaloost üks negatiivne kohtulahend teisaldamise kohta. Põhjuseks oli juriidiliselt ebapiisav viide meie märgistusel. Tänaseks on see puudus kõrvaldatud. Jutud, et eraparklad ei ole kooskõlas seadusega, see on linnalegend,» lisas ta ja ütles, et kuigi nad liiklusregistrile ligi ei saa, siis jääb alati võimalus mittemaksjate auto eramaalt teisaldada või trahv inkassosse anda.
Eraparkla kaks äärmust
Kovanen nendib, et eraparklatega on probleeme ja mõnikord käitutakse küüniliselt. «Üks äärmus on haigla erakorraline vastuvõtt, kuhu ema jookseb oma hinge vaakuva imikuga ja tagasi tulles avastab auto aknalt trahvi. Või teine näide, blokeeritakse inimese kodutee tõkkepuuga, kuna tegu on «erateega», mille kasutamise eest nõutakse tasu. Selline tegevus on küüniline firmade poolt, kes ennast parkimise korraldajaks nimetavad,» ütles ta.
«Teine äärmus on 150-eurost tunnihinda pidav advokaat, kellel on BMW M5 ja kes regulaarselt pargib kesklinna tasulistes parklates teadlikult tasu maksmata ning vilistab maaomaniku peale. See on igapäevane nähtus,» ütleb Kovanen. «Viimase puhul on tegu lihtlabase taskuvargusega ja kui see inimene päevavalge kätte rebida, siis on tal muidugi õigustusi kuhjaga, kuidas teda on parkimiskorraldaja poolt väärkoheldud.»
Küünilisust leidub nii parkijate kui parklapidajate poolt, kuid õnneks on need näited Kovaneni sõnul marginaalsed ja sellisena neid võtta tulekski.
Europark kasutab teisaldust ainult patoloogiliste mittemaksjate puhul, ent on erinevaid juhuseid, kus keegi on saanud näiteks hulga trahve ja auto maha müünud ning seetõttu lõppeb heauskse uue omaniku esimene eksimus teisaldusega. Europark julgustab neile helistama ja uurima trahvide ajalugu, et selliseid olukordi vältida.