Tallinlasi nörritab üles kaevatud Pärnu maantee

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Üles kaevatud Pärnu maantee asemel muid marsruute kasutama sunnitud inimesed on nördinud: tänav pandi kinni, aga nüüd pole seal ühtki töömeest näha. Tee-ehitaja esindaja nimetab seda mõistlikuks ajavaruks.


«Kui ma lähen hommikul kell üheksa tööle, siis pole seal veel kedagi. Kui ma lähen kell viis koju, siis pole seal enam kedagi. Tuhandete inimeste igapäevaelu on segi paisatud, tänava ääres asuvad ärid lähevad pankrotti. Ja mille nimel?» küsis üks Postimehe poole pöördunud inimene.

Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul käib objektil aga kibe töö. «Ma ise elan Pärnu maantee ääres ja võin öelda, et hommikul kella seitsmest hakkab igavene ragin ja müdin, mis kestab hilisõhtuni,» ütles Sarapuu eilsel linnavalitsuse pressikonverentsil vastuseks küsimusele, miks Pärnu maanteel töötab vaid mõni üksik töömees.

«Jah, tõenäoliselt mööduvad inimesed vaatavad, et kolm meest või viis meest, aga seal töötab tehnika. Tehnika on väga võimsalt seal töötanud,» kinnitas Sarapuu.

Postimehe vaatlus näitas, et teisipäeval kella 15 ja 16 vahel tegutsesid Pärnu maanteel kino Kosmose juures kaks kopajuhti, kellest üks näppis oma masina kabiinis ennastunustavalt nutitelefoni ekraani, teine tõstis prahikoormaid veokitele, mis paistsid üsna tiheda intervalliga liikuvat. Sealsamas kõrval asjatas veel üks töömees, ja see oligi kõik. Eile kella 15 paiku ei õnnestunud Tallinna tänavuselt suurimalt tee-ehitusobjektilt aga ühtki töömeest leida.

«Kõikvõimalikud tehnoloogilised pausid ja muudatused tööde ajagraafikus on vajalikud kujunenud ettenägematutes olukordades tehniliste lahenduste leidmiseks, nende aluseks olevate pinnaseanalüüside ja projekteerimistööde teostamiseks. Lahendamist vajavate ja seetõttu tihti ka töötempo langusi põhjustavate olukordade tekkimine on tavapärane, ent kui need toimuvad linnaruumis, pälvib see loomulikult mõneti suurema tähelepanu,» lausus Pärnu maantee rekonstrueerimisega tegeleva Merko ehituse projektijuht Tiit Joosti.

«Tööde tempot ei mõjuta üksnes objektil teostatavate tööde intensiivsus ja tööliste hulk, vaid ka paigaldamiseks tarnitavate materjalide, näiteks rööbaste, tootmisvõimsused piiritagustes tehastes. Esimesed tarned toimuvad rööbaste osas alates mai lõpust ning jätkuvad kuni 2015. aasta alguseni. Tänaseks tehtud lammutustööde hilisem algus oleks võinud tingida olukorra, kus tööde käigus tekkivad ettenägematused sunnivad peatama juba objektile saabunud materjalide paigaldustööd. Hetkel on püütud seda ennetada, alustades töid mõistliku ajavaruga,» selgitas Joosti.

Ta lisas, et ajutise liikluskorralduse seisukohalt on liiklejatele ebamugavam pidevalt ja kiiresti muutuv liikluskorraldus. «Seetõttu rakendatigi ühtne ja pikemaajaliselt kehtiv ajutine liikluskorraldus. Meie hinnangul see õigustas ennast ning juhid harjusid liikluskorraldusega juba mõne päeva jooksul,» lausus projektijuht.

Joosti sõnul on oluline avada töödele tehnoloogiliselt optimaalse ning loogilise ulatusega tööfront, mis on ka hetkel valitud. «Tööfrondi äärmine liigendatus toob kaasa täiendava ajakulu erinevate etappide alustamisel ning lõpetamisel, luues võimalikke komplikatsioone tehnilistes lahendustes,» põhjendas Joosti.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles