Inimeste turvalisuse tagamiseks ei lülita Tallinn enam tänavavalgustust poolest ööst välja, magistraalteedel jääb öösel põlema kaks kolmandikku lampidest.
Tallinn taandub tänavate öise lauspimendamise kavast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal pealinna pimendamist alustanud Tallinna linnavalitsus on nii suure kriitika osaliseks saanud, et paratamatult tuli midagi ette võtta.
Esmaspäeva õhtul kohtuski abilinnapea Deniss Boroditš kiirabi, Põhja-Eesti päästekeskuse, politsei, Tallinna Tehnikaülikooli teadurite ning pealinnas tänavate valgustamist korraldava firma KH Energia-Konsult esindajatega, et leida mõistlik lahendus.
Boroditš kinnitas, et päästekeskusel ja kiirabil linnavalitsusele pimendamise osas etteheiteid ei olnud, sest varajastel hommikutundidel vähemalt kiirabile tavaliselt palju väljakutseid ei tule ning nende hulk ei kasvanud ka eelmisel nädalal pimendamise ajal.
Politseil oli kõige rohkem etteheiteid selle kohta, et pimedas on raskendatud nende inimeste töö, kes peavad linna turvakaamerate pilti jälgima ning selle järgi võimalikke seaduserikkumisi tuvastama. Pimedus tekitas ohtlikke olukordi ka ülekäiguradadel ja ristmikel.
«Otsustasimegi siis nii, et uue valgustusrežiimi järgi lülitame tänavavalgustuse hommikuti kolme tunni asemel ühe tunni võrra tavalisest ajast varem välja,» kinnitas Boroditš. «Sel ajal peaks praegu juba valge olema. Niisugune režiim hakkas kehtima kohe teisipäevast.»
See tähendab, et kui eelmisel nädalal kustus linnas tänavavalgustus umbes pool neli hommikul, siis nüüd poole kuue paiku. Mida pikemaks päevad lähevad, seda varajasemaks väljalülitamine nihkub.
Teise asjana nimetas abilinnapea seda, et magistraaltänavatel, kus öösel liigub vähe jalakäijaid, jääb põlema vaid kaks kolmandikku lampidest.
Eelmisel nädalal Pirita teel tehtud proov näitas, et selline valgustus on autode ohutuks liiklemiseks piisav. Magalates ja väikestel tänavatel põlevad aga öösiti ka edaspidi kõik lambid.
Kuna magistraaltänavate uue valgustusrežiimi kehtestamine tähendab elektrikutele hulgaliselt käsitsitööd, ei ole võimalik seda kehtestada enne paari nädalat.
Ristmikud ja ülekäigurajad peavad edaspidi olema öösiti korralikult valgustatud, et mitte seada ohtu inimeste turvalisust. Koos politseiga vaatavad linna valgustamise eest vastutajad üle ka kõik turvakaamerate alad.
Kergliiklusteede, parkide, linnamüüri ning kirikutornide valgustust ei ole Boroditši sõnul otstarbekas öösel sees hoida. Samas lisas ta, et iga pargi osas tuleb eraldi otsus langetada.
Ka vaatamata pimendamise vähendamisele soovib linnavalitsus jätkuvalt tänavate valgustamise pealt tänavu 12 miljonit krooni kokku hoida. Suuremaid probleeme võib selle plaani järgimisel tekkida uuesti sügisel, kui päevad jälle lühemaks muutuma hakkavad.